Proovi ja katseta LibreOffice’i uusi võimalusi

Kindlasti on paljud teie seast huvitatud LibreOffice’i värskeimatest uudistest ja võimalustest, mis on lisatud järgmisesse versiooni. Nüüd on sul võimalik nendest osa saada, neid proovida ja anda arendajatele väga väärtuslikku tagasisidet edasi liikumiseks.

Selleks ei olegi vaja teha midagi muud, kui vaid valida omale sobivale platvormile LibreOffice’i päeva kokkuvõttes kompileeritud versioon ja see oma arvutisse installeerida. Et tegemist ei ole stabiilse tarkvaraga, on mõistlik prooviversioon kontoritarkvarast paraleelselt olemasoleva LibreOffice’iga installeerida. Juhendi, kuidas seda täpsemalt teha, leiad siit (inglise keeles). Edasi ei ole vaja teha muud, kui vaid kasutada sulle endale huvitavaid või vajaminevaid funktsioone ja võimalusi ning anda nende kasutamisel tekkinud probleemidest või uutest mõtetest arendajale teada.

Kui leiad mõne vea, anna sellest teada LibreOffice’i eestikeelsesse foorumisse või inglise-keelsesse bug-report keskkonda. Kuidas seda teha, saad lugeda siit. Täpsema ülevaate LibreOffice’i kvaliteedikontrolli tingimustest ja eesmärkides saad siit.
.

LibreOffice on saanud mitmeid erinevaid auhindu

Oma lühikese, vaid umbes paari aasta pikkuse eluea jooksul on LibreOffice tänaseks saanud mitmeid auhindu ning positiivset vastukaja. Siinkohal teeme sellest väikese ülevaate:

  • Nomineeritud People’s Choice Stevie Awards 2012 uute lemmiktoodete kategoorias.
  • Technology For Citizens Award“; Guarulhos’e linn, Brasiilia
  • Office Suite of the Year 2011“; LinuxQuestions
  • Best Open Source Software 2011“; OWF Experiment
  • Best Of Open Source“; 2011 InfoWorld

People’s Choice Stevie Awards 2012

People’s Choice Stevie Awards on osa Ameerika äriauhindadest (The American Business Awards), mis tähistab tänavu oma kümmendat aastapäeva. Täpsem info antud auhinnavõistluse kohta on kättesaadav siit (inglise keeles): www.stevieawards.com/aba.

Technology For Citizens Award 2012

18.mail anti Guarulhos’e linna poolt LibreOffice’ile üle “Technology for Citizens Best International Software” (Parim Ülemaailmne Tarkvara, Tehnoloogia Linlastele) auhind. See väljendab LibreOffice’i olulisust linna sotsiaalsete projektide elluviimisel.

Auhinnatseremoonial esindas LibreOffice’it Eliane Domingos, kes on Avatud Dokumendi Fondi liige ja LibreOffice’i Brasiilia kommuuni aktivist. LibreOffice on lisatud linna IT-osakonna poolt komplekteeritud Guarux nimelisse Ubuntu-põhisesse distributsiooni. Seda kasutatakse linna poolt hallatavates avalikes internetipunktides, mis võimaldavad majanduslikult vähekindlustatud elanikele ligipääsu internetile ja uutele tehnoloogiatele.

“Tegemist on Avatud Dokumendi Fondile olulise tunnustusega, sest see näitab LibreOffice’i kui tasuta tarkvara tähtsust teadmiste edasi andmisel arenevates piirkondades. Tasuta tarkvara on üks võimalus vaesuse vähendamiseks ja suure hulga inimeste ühendamiseks informatsiooni peavoolu.” räägib Eliane Domingos. “Minule isiklikult valmistab antud auhind au, sest olen tihedalt seotud LibreOffice arendamisega kui väärtuslikku tööriistaga kõigile brasiilastele.”

Office Suite of the Year 2011

Linuxquestions

LinuxQuestion’i liikmete vahel läbi viidud küsitluses võitis LibreOffice ülekaalukalt 2011. Aasta Kontoritarkvara tiitli. 537-st häälest üle 80% kogunud LibreOffice’i protsentuaalne ülekaal oli suurim ka kõikide teiste kategooriate võrdluses. Kontoritarkvara kategoorias oli ka kõige enam hääletajaid.

Läbiviidud küsitlusest leiab ka vastuse, miks LibreOffice LinuxQuestion’i liikmete seas sedavõrd populaarne on ja miks osad neist mõnda teist kontoritarkvara eelistavad.

Best Open Source Software 2011

LibreOffice’it autasustati OWF Experiment Awards 2011 raames parima vabavaralise tarkvara eest:

Best Of Open Source 2011

LibreOffice on üks InfoWorld’i BOSSIE auhinna võitjatest – Best of Open Source – 2011.

Toome siinkohal välja ka lõigu auhinna tutvustusest:

LibreOffice

OpenOffice.org vajas hädasti üht noorendavat süsti, mis nüüd väljendub ühe OpenOffice’i variandina, Avatud Dokumendi Fondi poolt juhitava LibreOffice’i projektina.

LibreOffice on võrreldes OpenOffice’iga kiirem, stabiilsem ja oluliselt paremate võimalustega, kuid olulisim nendest on projekti kiirendatud tarkvaraarendus.

Uute võimaluste lisandumine näitab, et pööratakse rohkelt tähelepanu üldise võimekuse parandamiseks ning tahetakse olla pigem äritarkvara loojad kui sabas sörkijad.

Doug Dineley, InfoWorld’i Testikeskuse peatoimetaja:

Igas vähegi olulises tarkvarakategoorias on alati vabavaralise lahenduse pakkujaid. Tihtipeale on vabavara ka ainus valikuvariant. Meie 2011 Bossie Auhindade võitjad esindavad rakenduste arendusega, kontoritööriistadega, nutiseadmetega ja andmekeskustega töötamiseks parimaid saadaolevaid lahendusi.

LibreOffice’i arendaja intervjuu: Lionel Elie Mamane, LibreOffice Base’i hooldaja ja vabatahtlik

Jätkates “Arendajaintervjuu” sarjaga, rääkisime seekord Lionel Elie Mamane’ga tema tööst LibreOffice’i koodiga ja tema erilisest huvist Base’i vastu. Just Lionel’i juhtimise all on kogu Base’i mooduli arendus- ja hooldustööde läbiviimine, aidates selle tööga kogu LibreOffice’i kommuuni tervikuna.

Kuidas LibreOffice Sinuni jõudis?

Lionel Elie Mamane

Debian vahetas OpenOffice’i kontoritarkvara LibreOffice’i vastu.

LibreOffice eksisteerib ainult tänu sellega töötavatele inimestele; seega palun räägi endast natuke lähemalt. Lisaks, milliste teiste tarkvaraprojektidega Sa veel seotud oled?

Peamiselt Debianiga, aga viga nähes olen alati paranduspaikasid saatnud, sealhulgas:

  • IPv6 tugi privoxy’ile, mis on anonüümsust tagav HTTP proksi
  • veaparandused gfax’ile, mis on graafiline kasutajakeskkond fakside saatmiseks. Parandus ise sisaldas dünaamilist tühikute arvestamist faksinumbrites
  • Linux’i kernel: SIT tunnelis, mis on seatud “tos inherit” peale, levita IPv6 transportklassi sisemise paketi bait’i ka välimise paketi ToS baidile, nagu seda tehti nii IPIP kui ka GRE tunnelites
  • Pan (uudisteluger): Pan’i ja mutt’i (e-kirja tarkvara) koostöövõime parandus
  • Pan: veaparandus kategooriate filtris
  • Parandused mõnedes LaTeX’i pakettides
  • mutt: mailto: URL’ide parandus parsimisel

Millega sa peale LibreOffice’i veel tegeled?

Lõpetan oma doktorantuuri väitekirja teoreetilises arvutiteaduses/ arvutimatemaatikas.

Milles sinu doktoritöö seisneb?

Minu täpsem eriala on interaktiivne teoreemitõestamine. See on tarkvara, mille abil matemaatikud saavad luua ja haldada erinevaid teoreeme, aga ka tõestada nende kehtivust. Väidan, et praegused automaatsed teoreemitõestajad ei suuda kunagi anda kõigile kergesti loetavat teoreemi kinnitust. Meil tuleb õige vähe muuta nii konkreetseid süsteeme (programme) kui ka teoreetilisi aluseid,

Lisaks tegelen ma ühe väikse ettevõtte (15 inimest) IT teenuste vajadustega.

Kui tohib küsida, siis millise ettevõtte? Ehk võid meile rääkida selle toodetest või anda näiteks lingi?

See on Gestman S.A, mis tegeleb administratiivse, raamatupidamis- ja juriidiliste teenuste osutamisega.

Samas olen ma Matanel’i fondi nõunik. Fondi missiooniks on julgustada sotsiaalset ettevõtlus-suhtlust üle terve maailma. Täpsema kirjelduse fondi missioonist leiab siit (inglise keeles).

Lisaks osalen ka veel “klassikalistes” heategevusprojektides (toit, haridus, kultuur, …), olen peasüüdlane Debconf11 ja Debconf12 logode taga. Ilmselt märkate, et ka minu tööandja (Gestman s.a.) on üks nende konverentside toetajatest, makstes kinni ka minu osalemiskulud: http://debconf8.debconf.org/corporate.xhtml.en.

Millal sa LibreOffice’iga tavaliselt töötad?

Kui mind teel koju keset mõttelendu või vigade parandamist segatakse, siis lõpetan kodus.

Seega enamasti pärast tööd?

Jah.

Miks sa projektiga ühinesid?

Sellepärast, et tahan oma ametikohal LibreOffice’it erinevate andmebaasipõhiste ärirakenduste programmeerimise platvormina kasutada. Soovi korral võib seda pidada Microsoft Access’i põrmustamise katseks. Ma alustasin kergete vigade kõrvaldamisega ja väikeste lisavõimaluste lisamisega, mis olid minu jaoks kasulikud. Ja veel enne, kui ma sellest arugi sain, leidsin ma ennast olevat LibreOffice’i andmebaaside ekspert.

Väga põnev! Mida sinu ärirakendused teevad? Saad sa sellest ülevaate anda?

Ärirakenduste põhiülesanded:

  • Kliendiandmebaas
    • kontaktandmed
    • jälgib, kes saavad tellida,
    • track who is authorized to order which action on behalf of customer
  • arveldamine: manuaalne, automaatne, poolautomaatne
    • kui klient soovib eritellimust, arvesta tunnitasu
    • statistika töötajate erinevate tööaegade ja -tulemuste kohta
    • statistika toote müügihinna ja tegelikult kulutatud ressursi kohta (iga kliendi lõikes)
  • käibes oleva vara- ja investeeringute jälgimine
  • konkreetse tööülesande progressi jälgimine, kui see liigub töötajalt töötajale või väljaspool ettevõtet
  • Näiteks ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine:
    • raamatupidaja koostab bilansiaruande: 1. töötaja
    • ettevõtte juhataja kinnitab selle: 2. töötaja
    • saadetakse audiitorile: 3. töötaja
    • oodatakse audiitori vastust: väline teenus
    • esita audiitori poolt kinnitatud tuludeklaratsioon: 4. töötaja
    • kas maksuamet sai deklaratsiooni kätte?

Milline oli sinu esmane koostöö kogemus LibreOffice’iga?

Väga avatud kommuun. Nad teavad mu tugevusi ja hindavad minupoolset panust.

Milline oli sinu esimene panus LibreOffice’isse?

Minu esimene sissekanne vearaportisse paistab olevat: (kuupäev: Sat Jan 15 05:39:40 2011 +0100)

#116187: report left/right page margin setting ignored on Unix 64 bit

Viga seisnes asjaolus, et tehes ääriste muudatusi 64bitisel Linux’i versioonil, ei salvestatud ühtegi seadet.

Mida sa peale seda parandust veel teinud oled?

Eemaldanud mitmeid erinevaid vigu Base’ist ja natuke ka skriptinud.

Lahe! Võibolla seletad natuke nende vigade eemaldamise olulisust?

Peaaegu kõik “ettevõtte/äri- tarkvarad” töötavad stiilis “loe sellest andmebaasist, tee sellega seda tööd, salvesta tulemus andmebaasi,…”. LibreOffice ei saa kunagi Microsoft Office + Visual Basic for Applications’i laadseks kiireks tarkvara-arendus platvormiks, millel puudub korralik andmebaasidega suhtlemiseks ja haldamiseks vajalik korralik komponent.

Kuidas see kasutajatele kasuks tuleb?

Kõigil on võimalik kasutada LibreOffice’it andmebaasidele ligipääsemiseks ilma segavate vigadeta.

Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa sooviksid paremaks teha?

  • ideaalis sooviksin Base’i ümber näha suurt ja elavat arendajate/testijate/kvaliteedikontrollijate kommuuni
  • Kui keegi on huvitatud andmebaasidest või skripitimisest, ühinege meiega! Sõltumata sinu kogemusest või oskustest, on meil alati tarvis programmeerijaid, vigade haldureid, kvaliteedi kontrollijaid, testijaid, dokumentatsiooni kirjutajaid…
  • Vigade teavitus-süsteem on aegunud ning sellele kuluks ära korralik uuendus.
  • Oleks tore, kui väljad suudaksid näidata ka mitut kirjet ühe korraga (mitte ainult võrk-vaates)
  • Mitmed sõltuvused Java’st, mis ei ole usaldusväärsed, ja mille sooviksin eemaldada.

Mida sa arvad uuest LibreOffice’i ülesehituse viisist?

gbuildification kasutuselevõtt on samm õiges suunas, aga tegemist on “rekursiivse” kompileerimisega, mis on tegelikult halb. Lähemalt saad uurida siit: http://miller.emu.id.au/pmiller/books/rmch/. Vähemalt praegu oleme selles suhtes samal tasemel enamike teiste projektidega.

Märkus: Nagu hiljem selgus, tähendab LibreOffice’i “rekursiivne” kompileerimisviis tegelikult siirdamist – väiksed kompileeritud osad viiakse üle tail_build moodulisse, mis seal omakorda üheks tervikuks liidetakse.

Olen 100% veendunud, et meie seoseid puudutav informatsioon on poolik ja/või liiga katkendlik. Siiani puutun koodi kompileerimisel kokku vigadega, mille ainukeseks lahenduseks on “make module.clean” või midagi sarnast. Proovides täpsemaid puhastuse meetodeid, ei ole see lihtsalt võimalik, sest reaalselt faili ei muudeta. Kompileerimine lõpeb lihtsalt “file you removed mising” (fail, mille sa eemaldasid, kadunud) veateatega.

Millist tekstitöötlejat sa eelistad ja miks?

Emacs. Harjumus (mitmed klaviatuurikäsud on käe sees), võimalused, programmeerimine korralikus keeles (olen pigem funktsionaalne programmeerija).

Kuidas sa julgustad uusi liikmeid endaga töötama?

Olen teinud mõned “easy hacks” (programmeerimis)ülesanded koos soovitustega.

Teed sa veel midagi põnevat peale häkkimise?

Ei, häkkimine on mu elu ;)

Äitäh leitud aja eest LibreOffice’i projektis!

(Intervjueeris Michael Meeks, toimetas Marc Paré)

LibreOffice kuulutas välja Saudi-Araabia lokalisatsiooniprogrammi araabia-keelsete funktsioonide laiendamiseks

Dokumendi Fond ning Tasuta Vabavaralise Tarkvara Tehnoloogia Rahvusvaheline Programm (Motah) annavad Saudi-Araabias, Kuningas Abdulaziz’e Teaduse ja Tehnoloogia Linnas teada ühisest koostööst  LibreOffice’i arendamisel.

13. september 2012, Berliin – Dokumendi Fond ja Tasuta Vabavaralise Tarkvara Tehnoloogia Rahvusvaheline Programm (National Program for Free and Open Source Software Technologies; Motah: http://www.motah.org.sa) teatavad Kuningas Abdulaziz’e Teaduse ja Tehnoloogia Linnas (King Abdulaziz City for Science and Technology – KACST) Saudi-Araabias Lokaliseerimisprojekti käivitamisest. See programm suurendab LibreOffice’i Araabia keelte tuge ja parandab sellega seotud tarkvaralisi probleeme, mis aitab tõsta ja parandada ka LibreOffice’i üldist kvaliteeti.

liberoffice_image

LibreOffice’i Motah Projekt (http://motah.org.sa/en/?q=node/94) on üks paljudest tegevustest Motah’i programmis, mis toimub KACST-s ning kus uuritakse erinevatelt elualadelt pärit tarkvaratoodete toetust ja sobivust Araabia kasutajatele. Pärast seda alustab Motah’i tiim väljavalitud tarkvaratoodetega tööd nende nõuete ja vajaduste täitmiseks. Põhjusel, et kõik arvutikasutajad vajavad korralikku kontoritarkvara, valiti LibreOffice ka esimeseks lokalisatsiooni projektiks.

Projekti peamised eesmärgid on järgmised:

  1. Uurida LibreOffice’it ja selgitada välja kõik tarkvaravead, mis on seotud Araabia keelega ja kontrollida tarkvara suutlikust täita korrektselt paremalt vasakule (Right-to-Left; RTL) kirjutatava teksti funktsioone.
  2. Eemaldada tarkvaravigu ja suurendada LibreOffice’i tuge paremalt vasakale kirjutatavate keelte tuge. Vead on avastatud kas Motah’i tiimi poolt või postitatud LibreOffice’i Bugzilla veebileheküljele.
  3. Suurendamaks tarkvara kasutatavust, lihtsustatakse ja suurendatakse LibreOffice’i graafilise kasutajaliidese kasutusmugavust.
  4. Täiustada LibreOffice’i Araabia dokumentatsiooni, samal ajal parandatakse ka olemasoleva kasutajaliidese tõlget.

arab-language

 

Abdulrahman Alarifi, Motah’i Programmi juhataja: “Motah’i programmi raames pilootprojektina käivitatud LibreOffice’i toetusprojekt on esimene omataoline Araabia regioonis. Programm on loodud Araabia keele toetamiseks ja kasutamiseks tänastes modernsetes tehnoloogiates. Tänu noortele vabvaraentuasistidest kohalikele tarkvarainseneridele on Motah teinud esimesed parandused LibreOffice 3.6.1 versiooni, parandades mitmeid Araabia keelega ja RTL formaadiga seotud vigu. Motah jätkab nende vigade otsimist ja eemaldamist ning samal ajal tegeleb ka Araabia abitekstide ja dokumentatsiooni loomisega Araabia keelt kõneleva ITK kommuunile. Pealuv on näha, kuidas Avatud Dokumendi Fond ühendab  erinevaid kultuure, keeli ja geograafilisi asukohti ümber LibreOffice’i arenduse – see on parim tasuta kontoritarkva, mis kunagi olnud.”

Kommenteerib Florian Effenberger, Dokumendi Fond’i juhatuse esimees: “Motah’i võtmepanus LibreOffice’ile on demonstreerib Dokumendi Fond’i kui unikaalset sõltumatut organisatsiooni, mis on võimeline nii tasuta kontoritarkvara kui ka sellega seotud koostalitusvõimet arendama. Et garanteerida igale kasutajale, sõltumata oma geograafilisest asukohast või keelest, tasuta emakeelne kontoritarkvara, tuleb TDF-i sisemistes struktuurides leida tasakaal organisatoorsete ja vabatahtlike tegevuste vahel.”

Araabia keelt räägitakse ametlikult 26 ühendriigis (Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Komoori, Djibouti, Egiptus, Eritrea, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Omaan, Palestiina, Katar, Saudi-Araabia, Somaalia, Sudaan, Süüria, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen) ja seda räägib ligikaudu 440 inimest.

Moderne Araabia kirjakeel on tuletatud Koraanist (teatakse ka kui klassikalist Araabia või Koraani keelt) ja seda õpetatakse (üli)koolides ning kasutatakse erineval tasemel töökohtades, valituses ja meedias.

LibreOffice on emakeeles kättesaadav üle 95% maailma elanikele. Seda peamiselt tänu ülemaailmsele vabatahtlikute komuunidele, mis ulatuvad üle viie maailmajao.

LibreOffice on tasuta allalaetav (eesti keeles) meie allalaadimise leheküljelt: https://libreoffice.ee/laadi-alla/

Dokumendi Fond’ist (The Document Foundation – TDF)

Dokumendi Fond on avatud, iseseisev ja -majandav, meritokraatlik organisatsioon, mis tugineb OpenOffice’i komuuni kümne aastat tehtud tööl. TDF loodi usus, et erinevate kultuuride seguna sündinud iseseisev fond on nii ettevõtetele kui ka vabatahtlikele osalejatele parim lahendus, mis aitab koostada parimat vaba ja tasuta kontoritarkvara. TDF’i on oodatud kõik vabatahtlikud, kes nõustuvad fondi võtmeväärtustega, löövad kaasa fondi tegevustes ja nõustuvad sponsorettevõtete esindajate osalemisega ja tööga kui võrdsetega teiste vabatahtlike seas. 30. augusti 2012 seisuga on TDF-is rohkem kui 140 liiget ja üle 2000 vabatahtliku ja toetaja üle maailma.

Motah’i meediakontakt:

Abdulrahman Alarifi – Motah’i Programmi juhataja
Mobiil: 00 966 561939678 – E-mail: aarifi@kacst.edu.sa

TDF’i meediakontaktid:

Florian Effenberger (Münhen, Saksamaa, UTC+1)
Telefon: +49 8341 99660880 – Mobiil: +49 151 14424108
E-mail: floeff@documentfoundation.org – Skype: floeff
Charles H. Schulz (Pariis, Prantsusmaa, UTC+1)
Mobiil: +33 6 98655424 – E-mail: charles.schulz@documentfoundation.org
Eliane Domingos de Sousa (Rio de Janeiro, Brasiilia, UTC-3)
E-mail: elianedomingos@documentfoundation.org – Skype: elianedomingos
Italo Vignoli (Milan, Itaalia, UTC+1)
Mobiil: +39 348 5653829 – E-mail: italo.vignoli@documentfoundation.org
Skype: italovignoli – GTalk: italo.vignoli@gmail.com

Avaldati LibreOffice 3.6.1. versioon

29. august 2012, Berliin – Dokumendi Fond annab teada värske LibreOffice’i 3.6.1 versiooni avaldamisest. Uus versioon on saanud mitmeid parandusi ja edasiarendusi, mis aitavad tarkvara järjest stabiilsemaks muuta. LibreOffice 3.6.1 on saadaval rohkem kui 100-s erinevas keeles, sealhulgas kõigi Euroopa ja Ameerika mandrite riigikeeled ning mitmete Aafrika ning Aasia riikide keeled. Tihtipeale on LO ainus kontoritarkvara, mis nende maade kasutajateni emakeeles jõuab.

Tegemist on vähem kui kuu aega tagasi välja kuulutatud LO 3.6.0 versiooni jätkuga, mis tõi väga mitmeid uusi võimalusi ja funktsionaalsust. Täpsemalt saad sellest lugeda siit.

LibreOffice on tänu kasvavatele võimalustele ja võimele litsentseeritud tarkvaraformaatidega töötada (näiteks Microsoft Office), kiiresti saamas number 1 valikuks tasuta kontoritarkvarale üleminemisel.

Sellest annab tunnistust ka Itaalia Umbria regiooni teadanne üleminekuprojektist LibreOffice’i kontoritarkvara kasutamisele võtuks. See saab alguse 2012 aasta sügisel ning hõlmab enam kui 5000-e arvuti erinevates organisatsioonides. Projekti käekäiguga saab ennast kursis hoida itaaliakeelse blogi vahendusel http://libreumbria.wordpress.com/.

Sarnasest üleminekust LibreOffice’i kontoritarkvarale on teada andnud ka Portugali Vieira do Minho omavalitsus: http://www.cm-vminho.pt/index.php?oid=9871&op=all

Kasvav üleminekute arv, nii erakasutajate kui ka avalike institutsioonide poolt, on selge tõestus tarkvara edukast täiendamisest. Dokumendi Fondi juhatusel on seda teinud üle 5000 arendaja koos mitmete testijate ja tõlkijatega, kes kõik töötavad ühiselt uute põnevate kontoritarkvara võimaluste, stabiilsuse ja kvaliteedi nimel.

Ehkki ettevalmistustööd järgmise peaversiooni kalla juba käivad, jätkab LibreOffice’i kommuun ka praeguse, 3.6 versiooni, arendamist ja pisivigade eemaldamist. Samas ei ole tähelepanuta jäetud ka kontoritarkvara varasemaid versioone. Näiteks on versioon 3.5 saanud uue parandatud väljalaske, mis on soovitatav kasutusele võtta alles uue kontoritarkvaraga tutvujatele.

LibreOffice 3.6.1 saad alla laadida siit

Inglisekeelne ülevaade muudatustest:
http://download.documentfoundation.org/libreoffice/src/bugfixes-libreoffice-3-6-1-release-3.6.1.1.log
http://download.documentfoundation.org/libreoffice/src/bugfixes-libreoffice-3-6-1-release-3.6.1.2.log

Mida uut sisaldab LibreOffice 3.6 versioon?

August 8, 2012, Berliin – Dokumendi Fond annab teada LibreOffice 3.6 versiooni välja andmisest.

Võrreldes varasemate versioonidega sisaldab LO 3.6 suurel hulgal uusi lisandunud uuendusi, sealhulgas nii “nähtamatuid” muutusi kui ka nähtavaid uuendusi. Suurimaks nähtavaks edasiminekuks on kindlasti kasutajaliidese disaini uuendused, mille arendamisel on silmas peetud senist parimat praktikat.

Mõned pildid värskest ilmest:

LibreOffice eelmine versioon 3.5, Writer

LibreOffice uus versioon 3.6, Writer:

Uus tervitusekraan:

Järgnevalt lühike nimekiri muutustest:

  • CorelDRAW importija
  • Alfresco integratsioon (üle CMIS protokolli)
  • SharePoint’i integratsioon (limiteeritud)
  • Arvutustabeli välja värviskaala ja andmetabelid
  • Vesimärgi lisamine loodavatele PDF-failidele
  • Parendatud tekstidokumentidesse lisatud tabeli automaatse formaadi funktsiooni.
  • Parendatud CSV dokumentidega töötamist
  • Visuaalselt puhtam väljanägemine (eriti Windows’i kasutajate jaoks)
  • Mitmed uued slaidipõhja kujundused
  • Uus tervitusekraan
  • Reaalajas kuvatav sõnalugeja
  • Office SmartArt importimise toetus

Olulisemad uuendused moodulite kaupa:

  • Writer:
    • Sisutundlik tühikute arvestamine
    • Parendatud .docx formaadi import
    • VML (vektorgraafika) import toetab nüüd roteerimist ja peegeldust
    • Selekteeritud teksti vähendamine või suurendamine, vajutades vastavalt  Ctrl + [ või Ctrl + ].
  • Calc:
    • Paremkliki menüü alla toodud võimalus selekteeritud väljade ühendamiseks
    • Konditsionaalse formaadi eksportimine .xlsx’i
    • Parendatud .CSV failide importi
    • Vastavalt ODF-i standardile, lisatud uued arvutustabeli funktsioonid (DATEIF, IMTAN, IMSEC, IMSCSC, IMCOT, IMSINH, IMCOSH, IMSECH ja IMCSCH)
    • Selektiivne paigutamine (Paste only), vastavalt tekstina, väärtusena või valemina
  • Impress:
    • Slaidiesitlustele lisatud lai-ekraani tugi
    • Tunneb ära lisatud ekraani, kuhu saadab esitluse
    • 10 uut põhikujundust

Kasvava populaarsusega tasuta kontoritarkvara

LibreOffice on korporatiivsetes keskkondades muutumas järjest populaarsemaks. Viimaste kuude jooksul on mitmed avaliku sektori asutused andnud teada oma migreerumisest tasuta kontoritarkvarale: Pealinna piirkond Taanis, Limerick’i linnad Iirimaal, Grygov Tšehhi Vabariigis, Las Palmas Hispaanias, Largo linn Floridas, Pilea-Hortiatis omavalitsus Kreekas ja Avalik Raamatukogu Süsteem Chicagos.

LibreOffice 3.6 on arendatud järjest kasvava kommuuni poolt, mida organiseerib Dokumendi Fond.  See on saanud võimalikuks tänu sõbralikule ja alati uusi liikmeid vastu võtvale keskkonnale ning muidugi Vaba Tarkvara eetosele. Alates septembrist 2010 on kommuunis üle 5000 arendaja, kes aitavad luua uusi tarkvara võimalusi ja pakette.

Ohloh andmetel on LibreOffice’i jäjrekorras kolmas suurim arendajate kommuun, jäädes alla vaid Google Chrome’ile ja Mozilla FireFox’i kommuunidele. Seevastu on LibreOffice’i näol tegemist suurima projektiga, millel ei ole ühte suurt korporatiivset sponsorit. Arvestades, et antud positsioon on saavutatud vähem kui kahe aastaga, on projekt edasistele vaba tarkvara projektidele väga heaks eeskujuks.

Dokumendi Fond kutsub kõiki oskuslikke arvutikasutajaid, kelle võimuses võiks olla LibreOffice’i kontoritarkvara vigade avastamine ja likvideerimine, LibreOffice’it kasutusele võtma ning raporteerima mistahes vigadest.

Konservatiivsemad kasutajad ning korporatsioonid võiksid esialgu jätkata LibreOffice’i 3.5 versiooni kasutamist, kuni väljastatakse piisavalt põhjalikult testitud ja parandatud LO kontoritarkvara 3.6 versioon.

LibreOffice 3.6 on kättesaadav siit: https://libreoffice.ee/laadi-alla/

Avaldati Dokumendi Fond’i statistikaline ülevaade

10. juunil avaldas Dokumendi Fond ülevaate LibreOffice’iga seotud statistilistest näitajatest. Eelkõige tuuakse välja programmeerijate (ehk tarkvaraga töötajate) iseloomulikke numbreid.

Näiteks selgub, et hooajati töötab kontoripaketi koodi kergete muudatuste kallal ligikaudu 260 vabatahtlikku, samal ajal kui keskmise suurusega ülesanded ning isegi väikesed tarkvara lisavõimalused valmivad 110 regulaarse vabatahtliku abil. Arengu strateegia ning võtmefunktsioonid valmivad aga 50 TDF-i palgal oleva programmeerija-arendaja käe all.

Lisaks näeme, et igas kuus uute programmeerijate lisandumine on küll aeglustunud, ent vastu suve algust on see pigem normaalne. Ka koodikirjutajate summaarne kasv on kergelt aeglustunud. Arvestades, et ligi 75% koodist (alates 2010 aasta septembrist) on valminud TDF’i programmeerijate käe all, ei pea muretsema LibreOffice’i arenemise peatumise pärast.

Infograafik:

TDF InfoGraphics June 2012

Dokumendi Fond annab teada sertifikatsiooniprogrammi loomisest

Dokumendi Fond andis 7. mail teada Sertifikaadiprogrammi loomisest, soodustamaks LibreOffice’iga seotud teenuste osutamist ja pakkumist.

Programm aitab kasvada LibreOffice’ ökosüsteemil, mille hulka kuuluvad arendamise, hooldamise, koolitamise ja muude professionaalsete teenuste osutamine.

Dokumendi Fondi Direktorite Nõukogu liige Italo Vignoli kommenteeris, et antud sertifikaadi abil on edaspidi võimalik hinnata nende inimeste kompetentsi, kes arendavad ja toetavad LibreOffice’it, pakuvad teenuseid kontoripaketi integreerimiseks, hooldamiseks, töötajate koolitamiseks ja aitavad ettevõtetel loobuda patenditud programmidest tasuta tarkvara kasuks. TDF-i Sertifikaadi programm loob sponsoritele, TDF-i liikmetele ja kolmandatele osapooltele võimaluse ehitada oma äri ümber LibreOffice’i, pakkumaks igas suuruses ettevõtetele abi tasuta tarkvara kasutamise maksimeerimiseks.

Sertifikaadi programmi hakkab kontrollima Direktorite Nõukogus moodustatud Sertifikaadi Komitee. Komiteesse, mida juhatab Italo Vignoli, kuulub kümme inimest: Olivier Hallot ja Charles Schulz Direktorite Nõukogust; Sophie Gautier Cor Nouws Liikmete Komiteest; Stephan Bergmann, Jan Holesovsky, Tim Janik and Björn Michaelsen arendajate kommuunist ning Lothar Becker ja Jacqueline Rahemipour kolmandatest osapooltest.

Esimesed sertifitseeritud arendajad ja kolmandad osapooled avalikustatakse LinuxTag’i (23-26 mai) konverentsil.

Täpsemat informatsiooni leiad Dokumendi Fondi Sertifikaadi lehelt siit.

LibreOffice 3.5.4. versioon on nüüd allalaetav

30. mai. 2012 Berliin – Dokumendi Fond andis teada uue, LibreOffice 3.5 perekonna viienda versiooni avaldamisest.

Uus versioon sisaldab endas mitmete kuude pikkust tööd koodi puhastamisel ja optimeerimisel, samuti erinevate vigade otsimist ja eemaldamist tarkvarast. Selle tulemusel on LibreOffice üks kiiremini töötavaid vaba kontoritarkvara pakette, pakkudes isegi kuni 100% paremat jõudlust suurte failide avamisel (sõltub siiski operatsioonisüsteemist, riistvarast ja faili sisust).

Dokumendi Fond soovitab kõigil vanemate LibreOffice’i versioonidega kasutajatel oma kontoritarkvara uuendada.värskeima, 3.5.4. versioonini.

LibreOffice’i värskeimad eestikeelsed versioonid on allalaetavad LibreOffice Eesti allalaadimisleheküljel, teistes keeltes ja versioonides kontoritarkvara on võimalik alla laadida siit.

Versioonide muudatuslogid on kättesaadavad siit (inglise keeles): http://wiki.documentfoundation.org/Releases/3.5.4/RC1ja http://wiki.documentfoundation.org/Releases/3.5.4/RC2.

23.-25.nda novembrini toimub Münchenis LibreOffice’i Hackfest

Dokumendi Fond edastab kommuunile järgneva teate:

Meil on rõõm teatada, et järgmine LibreOffice’i Hackfest toimub 23.-25. novembrini Münchenis, Saksamaal.

Antud kokkusaamisele, mis toimub juba teistkordselt, on oodatud kõik arendajad üle maailma. Lisaks kvaliteetaja veetmisele töötame ühiselt LibreOffice’i koodiga ja saame selle üle arutleda.

Kutse München’isse tulemiseks esitas taaskord LiMux’i projekti tiim ning Dokumendi Fond võtab kutse auga vastu.

Täpsem informatsioon kava, toimumiskoha ja reisiinfo kohta avaldatakse aja jooksul.

Peatsete kohtumisteni!