7 LibreOffice Writer’i nippi, mis teevad tekstidokumentidega töötamise lihtsamaks

Igaüks meist peab rohkem või vähemal määral puutuma kokku erinevate kirjatükkide kirjutamisega. Kui tavaline arvutikasutaja puutub sellega kokku ilmselt suhteliselt vähe, siis teistele võib tekstitöötluse puhul tegemist olla põhilise tegevusega igapäevases kontoritöös. Siinkohal tulevad kasuks erinevad professionaalsed tekstitöötluse funktsioonid.

Järgnevalt vaatamegi mõningaid Writer’i funktsioone, mis teevad loodud teksti kirjapanemise, töötlemise ja salvestamise oluliselt meeldivamaks ja lihtsamaks.

Automaatne sõnade ennetamine ja parandamine

Ilmselt on igaüks meist rohkem või vähem kokku puutunud tekstiennetajatega, mida võib (enamasti) mobiil/nuti-telefonidest leida. Nende ülesanne on väiksel seadmel kirjutamist lihtsustada, proovides ennustada iga sinu kirjutatavat sõna.

Samasugust lahendust pakutakse ka Writer’ile ning see töötab tegelikult oluliselt paremini kui mobiilsetes seadmetes. Tekstiennetuse (Autocomplete) funktsiooni saad sisse lülitada, kui avad Tööriistad menüüst Automaatkorrektuuri sätted(AutoCorrect settings) ning avad Sõnade lõpetamine (Word Completion) vahelehe. Lülita sisse Sõnade lõpetamise lubamine (Enable Word Completion) funkstioon ning tee linnuke ka Soovituste kogumine (Collect Words) kasti.

Soovi korral võid valida, millise klahvivajutusega Writer’i tekstiennustaja soovitusega nõustud. Vaikimisi valik on Enter, ent näiteks ka Tab klahv on selleks väga mugav. Lisaks saad seadistada salvestavate sõnade minimaalse pikkuse. Tõsi, alla viie tähemärgilisi sõnu ei salvestata, seega erinevad sidesõnu ning lühemaid sõnu tuleb endiselt ise lõpuni välja kirjutada.

Tesaurus

Kes tesauruse tähendusega kursis ei ole, tegemist on mõistelise sõnaraamatuga ehk teisisõnu sisuliselt sünonüümisõnastikuga. Tesaurus püüab pakkuda tähenduslikult sarnast sõna, peamiselt eesmärgiga pidevate korduste vältimiseks.

Writer’is Eesti keele tesauruse kasutamiseks tuleb alla laadida Filosoft’i Eesti keele speller, tekstikontrollija, poolitaja ja tesaurus LibreOffice/OpenOffice.org-ile, mis on kättesaadav siit. Selleks, et tesaurust kasutada, märgi probleemne sõna ning vajuta klahvikombinatsiooni Ctrl – F7. Kui see mingil põhjusel ei toimi, ava Tööriistad menüüst Keel ja klõpsa Tesaurusel.

Kasuta kiirklahve

Teatavasti saab igas rakenduses kasutada kiirklahve ehk teatavaid klaviatuuri nuppude kombinatsioone. Nende abil on võimalik ilma käsi klaviatuurilt tõstmata teha mitmeid toimingud. Levinumad nende seast näiteks Ctrl + A (valib kogu teksti), Ctrl + V (paiguta), Ctrl + P (prindi). Tegelikult on see aga vaid jäämäe pinnapealne osa, sest LibreOffice’is on väga suur hulk konfigureeritud klahvikombinatsioone.

Parim viis kõigi Writer’i klahvikombinatsioonidega tutvumiseks on võtta lahti Tööriistad menüüst Valikud ja ava Klaviatuuri alamleht. Seal on ära toodud kõik Writer’isse lisatud kombinatsioonid, millest kasulikumad tasub kindlasti endale meelde jätta. Lisaks võid olemasolevaid kombinatsioone muuta või lisada omalt poolt vajalikud otseteed.

Loo automaatne sisukord

Kui sa oled loomas mõnda suuremat dokumenti, tasub tõsiselt mõelda automaatse sisukorra loomisele. Õigupoolest peetakse heaks tooniks sisukorra loomist veel enne teksti kirjapanemist, luues nii selgepiiriline teemade jaotus. Kord sisukorra loonud, tuleb sul seda dokumendi edenedes vaid värskendada.

Automaatse sisukorra lisamiseks vii kursor sobivale lehele ja vali Lisamine menüüst Registrid ja Sisukorrad ning sealt Register või sisukord. Avanenud aknast saad valida erinevate automaatsete tabelite vahel, meid huvitab justnimelt avanenud Sisukord. Erinevate valikute abil saad oma sisukorra välimust ja ulatust muuta.

Näiteks soovitame valiku Registri/sisukorra loomine luua kuni tasemeni 3. Tasemed tähistavad kirjastiilides vastavalt järjestatud pealkirju 1,2,3…10. Mõistagi tuleks lõplik valik teha vastavalt oma dokumendi vajadusele.

Olles vahepeal oma dokumenti edasi arendanud, piisab sisukorra uuendamiseks paremkliki vajutamisest sisukorral ning avanenud menüüst “Värskenda sisukord” valides. Kõikide võimalike registrite ja sisukordade korraga värskendamiseks ava “Tööriistad” menüüst “Värskendamine” ja vali sealt kas “Kõik registrid ja sisukorrad” või lihtsalt “Värskenda kõiki”

Navigeeri läbi dokumendi

Suuremates dokumentides mõne konkreetse tekstiosa otsimine kipub tihtipeale väga ajamahukaks muutuma. Lisaks juhib see sind tekstiloomest kõrvale ning võid kergesti oma mõttejärje kaotada. Writer’isse on lisatud Navigaator, mis annab sulle väga lihtsa ülevaate oma dokumendi sisust.

Antud tööriist järjestab nimekirjadesse erinevaid objekte sinu töös, nagu pealkirjad, tabelid, lõigud, pildid, järjehoidjad, lingid, viited ja kommentaarid. Näiteks (alam)pealkirjale klõpsides viiakse sind koheselt antud leheküljele. Samal põhimõttel toimivad ka teised nimekirjad – tekstikursor viiakse vastavalt lingi, viite vms juurde.

Navigaatori akna saad avada “Vaade” menüüst Navigaator’il klõpsides või F5 klahvi vajutades.

Teksti lihtne liigutamine

Olles oma tekstiloomega pea lõpusirgeni jõudnud ja kirjapandut läbi lugema hakates, tekib tihtipeale vajadus sõnade või isegi tervete lausete ringitõstmiseks. Seda võib teha ka näiteks kopeerimise ja kustutamise meetodil, kuid Writer pakub selleks väikest nippi: märgi liigutamisele minev sõna või tekst, hoia all Ctrl klahvi ja lohista märgistatud tekst uude kohta.

Ekspordi PDF formaati

PDF – formaat on muutunud dokumentide puhul teatavaks standardiks. Seda enam, kui tegemist on mõne veebis avaldatava autoritekstiga. Writer’is kirjutatud teksti saab aga kerge vaevaga otse PDF-vormingusse salvestada.

Selleks võid vajutada otse esimesel tööriistaribal (menüüriba alt esimene) enne print nuppu kuvatud PDF nupul. Sulle avatakse Eksportimise dialoogiaken, kus palutakse valida dokumendi salvestuskoht (vaikimisi dokumentide kaust) ja anda dokumendile nimetus.

Muuseas, Writer lisab PDF vormingusse ka kõik sisukorrad ning muud järjehoidjad. Need on kasutatavad PDF-is vastavalt kas sisukorrana või järjehoidjatena.