Teatavasti on LibreOffice’i kontoritarkvara kõigile tasuta kasutamiseks ja allalaadimiseks. Kuid hinnalipiku puudumine üksi ei tee ühtegi tarkvara heaks. LibreOffice’i puhul võib aga rääkida vähemalt kümnest positiivsest põhjusest, miks just vaba tarkvarana ja tasuta kasutatavat LibreOffice’it litsentseeritud tarkvarale eelistada.
Klassikaline kasutajakeskkond
Aastal 2007 asendas Microsoft oma Office’i kasutajakeskkonna menüüd ja tööriistaribad uudsete lahendustega, mida kutsutakse ribbon’iteks. Paljud kasutajad pole aga siiani lõplikult uudse lahendusega harjunud ning see tekitab segadust. Vastuolulisusest räägib seegi tõsiasi, et vaid vähesed teised tarkvaratootjad on sarnase lahenduse kasutusele võtnud. Ning võib leida mitmeid tarkvarajuppe, mida pakutakse Office’i ribbon’ite vahetamiseks klassikalise vaate vastu.
Tänaseks on LibreOffice pilootprojektides küll katsetanud Ribbon’ite kasutamist, kuid ametlikud väljalasked on siiani jäänud klassikaliste menüüde ja tööriistaribadega. Sellel on mitmeid põhjuseid, ehkki LibreOffice’i kogukonnas jagunevad poolt ja vastuargumendid enam-vähem pooleks. Klassikalist vaadet peetakse aga kasutajatele üldiselt lihtsamaks õppida ja on ülevaatlikum. Lisaks on vaegnägijatele oluliselt lihtsam antud lahendusega paremat pakkuda.
Ühine kood ja kasutajakeskkond
LibreOffice’i kontorirakendused on algusest peale olnud koostatud põhimõtte järgi, et tegemist on ühe ja sama tarkvara erinevate harudega. Ehk siis kontoritarkvara, millest üks haru ette nähtud tekstiga töötamiseks, teine haru tabelitega, kolmas esitlustega jne.
Sellise lähenemise eeliseks on võimalus jätta paljud funktsioonid äravahetamiseni sarnasteks. Näiteks Calc’i tabelis teksti vormindamine annab sulle samasuguseid võimalus nagu Writer’is. Või reaalajas andmebaasi kirjete kuvamine Impress’is.
Tänu sarnastele funktsioonidele ja kasutajakeskkonnale pole väga keeruline hakata kasutama ka kõiki teisi kontoritarkvara osasid. Ühesuguse baasiga eri komponendid on lõppkokkuvõttes ka arvuti jaoks vähem koormavavad – võtavad vähem ruumi, on kiiremad ja seda on võimalik kasutada ka nõrgematel arvutitel.
Suurem kontrolli sisuelementide üle
Microsoft Office pakub oma kasutajatele väga palju erinevaid kirja- ja nummerdus-stiile, taustapilte ja mida kõike muud. Kuigi paljuski tasuta (aga ka tasuga) lisasid on väga lihtne küll alla laadida ja oma tööle lisada, kuid enamasti sellega luksus ka piirdub.
LibreOffice seevastu keskendub pigem konkreetsete vormistuste (Template) loomisele, täpsustamisele ja nende uuestikasutamisele. Iga kasutaja saab luua endale vajaliku või vastavalt vajadusele kujundatud tekstivormistuse ja saab selle salvestada. Sest järgmine kord samasisulist dokumenti luues tuleb vaid muutuv tekstiosa kirjutada.
Pidev areng ja uued väljalasked
LibreOffice on kahe aasta jooksul teinud läbi väga suure arengu. Selle aja jooksul on iga poole aasta jooksul avaldatud uute funktsioonidega ja parandatud versioon eelmisest.
Poole-aastane väljalaskeaeg märgib eelkõige pidevat ja kiiret arengut ning vastab kasutajate muutuvatele vajadustele väga hästi. Samal ajal hoolitsetakse ka selle eest, et tarkvara oleks täielikult ühilduv ka varasemate väljalaske poolt valmistatud dokumentidega.
Samas ei tähenda pidevad versiooniuuendused pidevaid meelemuutusi kasutajakeskkonnas või kasutusloogikas. Vastupidi – kogu kontoritarkvara püütakse iga uuendusega võimalikult stabiilsemaks muuta ning töötavaid lahendusi keegi ümber tegema ei hakka.
Parem navigatsioon
LibreOffice’i üheks omapäraks on Navigaator’i (Navigator) kasutamine. See tööriista-aken lubab kogu sinu dokumendis navigeerida pealkirjade, tabelite, sektsioonide, soovituste, kommentaaride, linkide ja teiste teksti- või pildi-objektide vahel.
Paarileheküljeline dokument muidugi ei vääri Navigaatori kasutamist, küll aga muutub tööriist asendamatuks juba vähemalt paarikümne leheküljelise dokumendi haldamisel.
Stabiilne ja võimekas
Liiguvad kuulujutud, et LibreOffice’i eelkäija, OpenOffice, loodi eelkõige stabiilsust silmas pidades. Selle põhjuseks muuseas asjaolu, et valmistatud tarkvara kohta dokumentatsiooni kirja panna.
Rõhutatult stabiilne LibreOffice seejuures ei oma otseselt ühtegi piirangut failide suurusele või pikkusele. Kui dokument mahub suuruse poolest sinu arvuti muutmällu (RAM), suudab LibreOffice selle ka avada.
Iseseisev tarkvara
LibreOffice’i kontoritarkvara arendab ja annab välja Dokumendi Sihtasutus. Tegemist on nimelt LibreOffice’i kogukonna ja tarkvaraarenduse juhtimise tarvis loodud mittetulundusühinguga.
Dokumendi Sihtasutus ei kuulu ühelegi suurettevõttele, vaid seda juhivad endised OpenOffice’i vanemarendajad. Nende kogemused ning ülemaailmsed kontaktid kogukonna erinevate liikmetega garanteerivad kõigutamatuse veel pikaks ajaks.
Tasuta
Küsimusele, kas tasuta lõunaid on olemas, võib tegelikult vastata mitut moodi. Enamasti peetakse silmas raha maksmist ning selles võtmes on LibreOffice täiesti ilma ühegi sendita allalaetav ning kasutatav tarkvara.
Teine poole vanasõnast, kus peetakse silmas teatud väärtuste vahetamist, vastab samuti LibreOffice’i kirjeldusele. Nimelt pead sa olema valmis natuke ümber õppima, lähenema ehk vanadele küsimustele uue nurga alt ning olema valmis ootamatuteks olukordadeks.