Täna intervjueerime kahte suurepärast naisterahvast: Helen Ushakova’t ja Sophie Gautier’it, vastavalt venekeelsest ja prantsusekeelsest kogukondadest.
LIBREOFFICE EKSISTEERIB AINULT TÄNU SELLEGA TÖÖTAVATELE INIMESTELE; SEEGA PALUN RÄÄGI ENDAST NATUKE LÄHEMALT.
Helen: Minu nimi on Elena Ushakova, tuntud ka kui Helen Russian (helenrussian, helen_russian). Olen 36 aastane. Töötan täistöökohal korporatiivsete veebirakenduste programmeerijana.
Sophie: Minu peaaegu täisnimi on Sophie Gautier, tuntud ka kui sgauti või sophi ja sofi. Olen naine, kes nüüd juba 14 aastat reisib avatud tarkvara maailmas.MILLISTE TEISTE TARKVARAPROJEKTIDEGA SA VEEL SEOTUD OLED?
H: Kunagi ammu töötasin lühikest aega mõnede projektidega. Kuid tõsisemalt meeldis mulle ainult OpenOffice’org, kus ma tegelesin OOo kasutajaliidese ja abitekstide tõlkimisega. Meil on kasutajate foorum ja kodulehekülg koos abistavate näpunäidetega. Praegu tegeleme sama asjaga LibreOffice’i projektis. Samal ajal tegelen natuke ka Apache OpenOffice’i projektiga (peamiselt vikis).
S: Olen kunagi olnud tugevalt seotud OpenOffice.org projektiga, töötades erinevates valdkondades ja püüdes aru saada kõigist antud kummalise organisatsiooni aspektidest. Olen teinud prantsusekeskset lokaliseerimist ka teistele väga väikestele projektidele, lisaks võtan osa mitmete teiste ühenduste tegevustest.
KUS SA ELAD (JA/VÕI ÕPID)?
H: Jekaterinburg’is, Venemaal.
S: Elan seal, kus parasjagu kõnnin 
Arvatavasti siis Pariisis juba rohkem kui aasta!
MILLEGA VABAL AJAL TEGELED?
H: Noh, mul on veel üks lemmiklaps DMOZ (Open Directory Project) näol. Olen nimelt ODP Editor alates 2008. aastast. Samuti meeldivad mulle mitmed huvitavad: olgu see siis oma perekonnale õhtusöögi valmistamine või muusikainstrumentide mängimine.
S: Mulle kuulub konsultatsiooni- ja koolitusettevõtte, mis on pühendunud vaba tarkvara rakendustele arvutites. Erinevate objektide loomine ja joonistamine on minu lemmikviis maailmast põgenemiseks.
MILLAL SA LIBREOFFICE’IGA TAVALISELT TÖÖTAD?
H: Ma ei teagi… Iga päev. Hommikul, õhtul, igal ajal kui see vajalik on.
S: Igal ajal, millal mul aga aega on, ma kas mõtlen sellest või töötan selle kallal. Ma kardan, et see on mingit sorti kirg, heas mõttes!
KUIDAS SA LIBREOFFICE’IST KUULSID?
H: Uudistest. Ja mul on selgelt meeles see hea tunne “Lõpuks ometi keegi võttis selle asja käsile” ja siis oli pikk periood täis kahtlusi. Kõik need 10 päeva 
S: Olen olnud Dokumendi Sihtasutusega ja LibreOffice’iga alates nende loomisest, seega esimene korda kuulsin sellest ilmselt oma unelmates.
MIKS SA PROJEKTIGA ÜHINESID? KAS LIBREOFFICE ON SINU EMAKEELES POPULAARNE?
H: Esiteks, inimesed kes selle projektiga on seotud, on selle kõige tähtsam vara. Ma armastan nende inimestega koosviibimist , tiimina töötamist ja sõbralikku tuge. Teiseks, ettevõtte osakond, kus ma töötan, on ODF’i võtnud sisemiseks standardiks, seega osa oma tööst pühendan ma LibreOffice’ile. Rääkides LibreOffice’i populaarsusest Venemaal, tuleb meil siinkohal veel kõvasti edasi püüelda. Sellegipoolest, see pole meie peamine eesmärk.
S: Alustasin lokaliseerimisega juba OpenOffice.org ajal, min on õpetanud professionaalsed keeleteadlased ja minu jaoks tundus igati loogiline jätkata prantsuse lokaliseerimist LibreOffice’is. Antud projekt on järjest enam ja enam prantsusekeelsetes maades kasutusel ja toetatud ka Prantsuse Valitsuse poolt, mis annab lisamotivatsiooni oma töö jätkamiseks.
MILLINE OLI SINU ESMANE KOOSTÖÖ KOGEMUS LIBREOFFICE’IGA?
H: See on ilmselge: ma saatsin faili Venekeelse kasutajaliidese tõlke uuendustega 8. oktoobril 2010. Pärast seda oli juba liiga hilja taganeda.
S: Olin väga õnnelik võimaluse üle töötada nii paljude erinevate inimestega, oskustega ja omades nii palju erinevaid võimalusi töö tegemiseks ja sellest aru saamiseks.
MIDA SA SELLE AJA JOOKSUL TEINUD OLED?
H: Vene LibreOffice kogukond teeb palju tööd, kuid minu osakaal sellest ei ole väga suur. Tavaliselt tõlgin ma kasutajaliidese osa, lahendan mõned administratiivsed küsimused kasutajate foorumites või lehekülgedel. Aeg-ajalt aitan Vaba Kontori kasutajaid meie foorumis või G+ LibreOffice Russia Community leheküljel.
S: Rääkides prantsuse lokaliseerimisest, mitte just palju. Töötan endiselt üksi, oma vanade tööriistadega ja grep nimelise sõbraga, lokaliseerimaks kasutajaliidese ja abi tekste. Prantsuse kvaliteedikontrolli tiim aitab seejuures nende tekstide kontrollimisel ja minu vigade parandamisel (ja ma olen kindel, et tihtipeale saavad nad korraliku kõhutäie naerda )
MILLINE OLEKS SINU PARIM SOOVITUS VÕI NÕUANNE NEILE, KES ON HUVITATUD LIBREOFFICE’I LOKALISEERIMISES KAASA AIDATA?
H: Ära karda ükskõik mis tööd üksi alustada. Ole valmis vigu tegema. Alati alusta LibreOffice’i kallal tööd heatujuliselt . Ja sellisel puhul muutub LibreOffice sulle inspiratsiooniallikaks.
S: Minu nõuanne oleks järgmine: alustades ära karda seda suurt hulka sõnu enda ümber, õige pea hakkab tulema rohkem komplimente kui kriitikat. Lisaks, me oleme üks tiim, alati olemas ja alati valmis üksteist aitama. Seega ära kunagi kahtle nii tõlke kui ka tööriistade kohta küsimuste esitamises.
MILLINE ON SINU TULEVIKUVISIOON JA/VÕI MIDA SA SOOVIKSID PAREMAKS TEHA?
H: Mulle meeldiks, kui iga NLC (Native Language Community – emakeelne kogukond) saaks LibreOffice’i globaalselt kogukonnalt rohkem tähelepanu ja oleks rohkem kogukonna ellu ühendatud. Rohkem suhtlust!
S: Kõige enam meeldiks mulle näha emakeelsete projektide ja nende suhtluse suuremat esindatust üleriigilises projektis. Kohalikud projektid on nagu väiksed projektsioonid üleriigilisest projektist, vahed tulevad välja just spetsiaalselt keeleliselt. Seda ei tohiks vaadata kui barjääri või killustatust, vastupidi, mitmekesisus ja paljusus on meie edu võti, aga meil tuleb rohkem suhelda. Alati rohkem, sest tegemist on ikkagi ainult ühe projektiga.
SUUR TÄNU AJA JA VASTUSTE EEST!
H: Pole tänu väärt!
S: Äitäh intervjuu eest!
Intervjuu viis läbi ja valmistas ette Charles-H. Schulz & Marc Paré. Tõlkis ja eestindas LibreOffice Eesti