Kas LibreOffice on turvaline kontoritarkvara?

Igapäevase arvutikasutamise juurde käib täiesti lahutamatult ka erinevate võimalike ohtudega arvestamine . Olgu selleks siis näiteks e-kirjade võimalik viiruseoht või mõnes failis sisalduv viirus. Turvaliseks arvutikasutamiseks tuleb ennast seega varustada antiviiruse tarkvaraga. Ent turvalisus, sealhulgas ka arvutitarkvara turvalisus, hõlmab endas märksa laiemat teemadespektrit, kui vaid viirused.

Tarkvara turvalisuse all peetakse enamasti silmas lihtsat kaaluvat võrdlust: kas tarkvara võimalikud riskid kaaluvad üles tarkvara eeldatava kasu? Riskide hulka kuuluvad nii sellised vead, mille tõttu tarkvara ei tööta osaliselt või üldse mitte, kui ka vead, mis annavad võimalikele küberkurjategijatele võimaluse neid enda kasuks keerata. Tarkvaravead, mida võivad pahatahtlike kavatsustega inimesed enda huvides ja teiste arvelt ära kasutada, ongi erinevate viiruste üheks algpõhjuseks.

Olenevalt olukorrast, võivad riskid vastavalt igale kasutajale ka erineva suurusega kahju tekitada.

Töötav ja usaldusväärne tarkvara

Rääkides nüüd juba kitsalt kontoritarkvarast, peetakse selle tööhäireid puudutavaid vigu eriti oluliseks enamasti just äriettevõtetes. Kui tarkvara toimimisega on ikka pidevad probleemid ning nende vigade eemaldamine võtab mitmeid väärtuslikke tööpäevi, on ka tekkida võiv kahju tõenäoliselt märkimisväärne. Samalaadsed vead on mõeldamatud ka näiteks avalikes asutustes kasutusel olevas tarkvarades või mujal, kus selle toimimine mõjutab korraga suurt hulka kasutajaid.

LibreOffice on selles vallas näidanud piisavalt häid tulemusi, et kvalifitseeruda turvaliseks tarkvaraks. Olgu selle tõestuseks näiteks asjaolu, et mitmed omavalitsused ning ka kõrgemad riigiasutused üle maailma on otsustanud oma töös LibreOffice’i kontoritarkvara kasuks.

Nii kasutavad ja toetavad LibreOffice’i arengut Müncheni linn ja Prantsuse valitsuse organisatsioon MIMO, LibreOffice’i kontoritarkvarale on üle minemas Taani pealinna piirkond, erinevad valitsusüksused Portugalis, Hispaanias, Iirimaal, Kreekas, Itaalias ja paljudes teistes maades, sealhulgas ka näiteks USA-s.

Viirusekindel tarkvara

Täielikult eraldi teemaks on aga vead, mis võivad lõpptulemusena anda pahalasele võimaluse arvuti jälgimiseks või kontrollimiseks. Arusaadavalt on taaskord kahjusaajad siinkohal kindlasti erinevalt puudutatud, kuid igasugune ebamugavus on sellises olukorras kindlasti garanteeritud.

Selliste vigade eest hoidumiseks kasutatakse hulgaliselt tarkvara testimist. Tegemist on terve põhjaliku teadusega, mis on tegelikult täiesti vältimatult tarkvara-arenduse üks lahutamatu osa. Ideaalses maailmas oleks tegemist ka kõige mahukama osaga kogu tarkvara loomisel, sest tarvis oleks tõepoolest iga rea koodi testimiseks vähemalt üks test. Suured kontoritarkvara paketid koosnevad aga rohkem kui viiekohalise arvuga koodiridadest.

Siinkohal muutub juba oluliseks ka võimalikult suur testijate arv, kes suudavad katta suuremat osa vajalikust tarkvara testimisest. Ja see on üks oluline koht, kus ka LibreOffice’il on tekkinud eelis oma suure kogukonna näol. Lisaks annab see võimaluse testimine küllaltki kiiresti läbida ning avastatud vead, sõltuvalt oma raskusastmest, tehakse varem või hiljem korda.

LibreOffice’i tarkvara puhul on kogukonnal tavaks enne uue versiooni avaldamist testimise käigus tulnud vead kõrvaldada. Väiksemate ja ohutute vigade puhul (mõni mittetöötav võimalus või ebakõla töös) tuleb ette ka nende kõrvaldamise edasilükkamist järgmisesse väljalaskesse, ent avastatud potentsiaalsed rünnakuobjektid parandatakse kindlasti.

Avatud versus suletud lähtekoodiga tarkvara

Kui rääkida tarkvara turvalisusest, siis enamasti peetakse avalikku, kõigile kättesaadava lähtekoodiga tarkvara mingil põhjusel ebaturvalisemaks. Selle taga võib peituda hoiak, et tasuta tööga ja vabast ajast loodud tarkvara ei suuda konkureerida tasulise tarkvaraga, mida arendavad kõrgelt tasustatud spetsialistid. Argument tasustatud töötaja suurema motiveerituse kasuks võib küll olla asjakohane, kuid enamasti on tasustatud töötajaskond numbriliselt esindatud oluliselt väiksema-arvuliselt kui suur ülemaailmne kogukond.

Kuigi LibreOffice’it vedavas organisatsioonis, Dokumendi Sihtasutuses, on vaid üks palgaline töötaja, töötab LibreOffice’it arendajate hulgas mitmekümneid oma ala spetsialiste. Sealhulgas on ka mitmeid selliseid inimesi, kellele maksavad palka teised suured ettevõtted, nagu SUSE või RedHat. Aktiivseid arendajaid, kes igakuiselt toodavad uut tarkvarakoodi ja kontrollivad ning parandavad olemasolevat, on LibreOffice’is kokku üle 300 inimese.

Omamoodi eeliseks on ka tarkvara lähtekoodi kõigile kättesaadavaks tegemine. Selline lähenemine annab põhimõttelise aluse koodi parandamiseks, ehkki võib olemas olla ka tõenäoline võimalus vigast koodi enda tarbeks ära kasutada. Et aga sama vea võivad (ja mida ohtlikum või raskem viga, seda suurema tõenäosusega) avastada ka teised programmeerijad, muudab see pahalase eelise kaduvväikeseks. Lähtekoodi peitmine teenib tasu eest litsentseeritud tarkvara puhul sootuks olulisemat rolli – oma tuluallikat ehk koodi tuleb kopeerimise eest kaitsta ning otseselt turvalisemaks või viirusekindlamaks see tarkvara lõppkokkuvõttes kindlasti ei tee.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et LibreOffice on turvaline kontoritarkvara. Ja seda nii lubatud töövõimekuse kui ka viirusekindluse seisukohast. Ehkki ka LibreOffice’i tarkvarakoodi on viimase kahe aasta jooksul lipsanud ühe käe sõrmedel üles loetavas koguses potentsiaalselt ohtlikke turvavigu, on need enamasti väga kiiresti parandatud.

Üheks oluliseks turvariskiks LibreOffice’i puhul on ka viimase, aja jooksul järjest vähenev sõltuvus Java programmeerimiskeelest. Nimelt on seda programmeerimiskeelt toetav Java tarkvara peaaegu kurikuulus, tänu oma mitmetele turva-aukudele ja teistele “leketele”.

Hoolikas tuleb olla ka internetist kontrollimata allikatest alla laaditud dokumentide avamisega, kuhu pahalased võivad samuti olla viiruse peitnud. Selle vastu aitab aga antiviiruse tarkvara kasutamine ja enne tundmatute dokumentide avamist neile viirusekontrolli tegemine. Ning viimasena, kuid sugugi mitte vähemtähtsamana, tuleks alati oma LibreOffice’i tarkvara kõige värskema versioonini uuendada. Turvalist LibreOffice’i kasutamist!

Comments are closed.