LibreOffice Base–andmebaaside haldamiseks ja loomiseks mõeldud tarkvara

LibreOffice Base on lihtsalt üles ehitatud andmebaasi tarkvara. See on varustatud erinevate abilistega, et uutel kasutajatel oleks uue tööriistaga lihtsam tutvuda. Samas on Base piisavalt põhjalik, et pakkuda mugavat võimalust oma andmete haldamiseks ka juba näiteks professionaalsetele kasutajatele. Kuid siiski, mis on andmebaasid, kuidas neist aru saada ja mismoodi Base nendega töötab, selle katsumegi järgnevas postituses lühiülevaatena välja tuua.

Andmebaasid

Selleks, et LibreOffice Base’ist natuke paremat ülevaadet saada, tuleb mõista ka andmebaaside sisu. Nimelt on andmebaasid mõeldud andmete organiseerimiseks, vastavalt siis nende hoiustamiseks, haldamiseks või nendest info kätte saamiseks. Andmeid hoitakse andmebaasis tabelitena, suhteliselt samamoodi nagu ka näiteks arvutustabeli dokumentides (Calc, Excel). Ehk siis ka andmebaasides on andmed paigutatud tulpadest ja ridadest moodustuvatesse tabeli elementidesse.

Andmebaasid on aga arvutusdokumentide poolest paari asja osas erinevad: tabeleid võib ühes andmebaasis olla kümnete kaupa ning samuti täpsustatakse, missugused andmed tabelisse on toodud: tabelid koosnevad ridadest ja tulpadest, igale tulbale omistatakse tavaliselt mingi kindel tunnus ja ridadesse paigutatakse konkreetsed andmed.

Püüame siinkohal ka ette kujutada ühe väga lihtsa andmebaasi tabeli loomist, mis sisaldab nimesid ja näiteks telefoninumbrit. Andmebaasi tabeli ülesehitamiseks tuleb seega mõelda, missuguseid tulpi meil selleks on vaja: ilmselt sobivad praegusel juhul kõige paremini tulbad Eesnimi, Perenimi ja Kontaktnumber. Tabeli ridadesse saame lisada vastavad andmed. Oletades, et meil on näiteks 50 telefoninumbrit, siis sisaldab ka tabel täpselt 50 rida ja antud juhul kolme tulpa.

Kui nüüd oletada, et need kontaktnumbrid on erakontaktid ja soovime lisada juurde ärikontaktid, on tabelarvutusdokumendis kaks võimalust: me võime luua uue arvutuslehe, kuhu lisame uuesti Eesnime, Perenime ja kontaktnumbri. Teiseks võimaluseks on täiendada meie esimest tabelit tulbaga, mis määrab kontakti era- või ärikontaktiks. Andmebaasides võime aga kasutada veel kolmandatki lähenemist: võime luua tabeli ainult Ees- ja Perenime jaoks (ehk luua inimeste tabel) ja paigutada telefoninumbrid vastavalt era- või ärikontaktina eraldi tabelitesse (vastavalt eranumbrid ja ärinumbrid). Nende omavahel sidumiseks kasutatakse iga rea kordumatud ID-d või lihtsamalt öeldes järjekorranumbrit.

Relatiivsed andmebaasid

Nii jõuamegi andmebaaside tõelise olemuse juurde: andmebaas koosneb mitmetest eri tabelitest, samuti võivad ühe tabeli andmed olla viidatud teise tabelisse. Meie näite puhul, ärikontakti telefoninumbrid ärinumbrite tabelis ja erakontaktide omad eranumbrite tabelis, on seostatud isikuga inimeste tabelis. Seda võimaldab teha igale andmereale antud kordumatu identifikaator või ID, millele on võimalik viidata teistes andmetabelites. Teisiti öeldes, ühe tabeli andmed sõltuvad teises tabelis olevatest andmetest. Siit ka relatiivse andmebaasi nimetus.

Meie näide kolmest üksteisest sõltuvast tabelist on antud juhul andmebaasina haldamiseks ilmselge liialdus, palju mõistlikum ja lihtsam on sellise andmehulga juures jääda pigem ühe arvutustabeli dokumendina koostatud tabeli juurde. Kui aga andmeid on juba oluliselt rohkem, võttes näiteks juurde tabelid ärikontaktide firma andmete või arvete ajaloo jaoks, kipub sellise dokumendi haldamine üle pea kasvama.

Andmebaasihaldurid, nagu Base, ongi mõeldud töötama just selliste andmehulkadega ning nende peamine võime ongi kujutada meile nende erinevates tabelites olevate andmete tulemusi ühtse tervikuna. Lisaks sellele on võimalik erinevate päringute abil (päringuks nimetatakse mõne konkreetse andmerea kuvamist tabelitest) otsida väga konkreetseid seoseid, summasid, tulemusi, vastuseid – olenevalt meie tabelite andmete sisust ja infovajadusest.

Comments are closed.