Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvara läbi liberaalse vaatenurga

Tihtipeale tuleb tõdeda, et paljud inimesed ei mõista Vaba ja Avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekti tööks vajalikke tingimusi ja aluseid. Selles pole kahjuks midagi uut ning teinekord ei mõista neid keerulisi aluseid ka projektis kaasa löövad inimesed. Tegelikkuses on Vaba Tarkvara huvitavate vaadete ja ideede kogum, mille alused sarnanevad Põhja-Ameerika liberaalse liikumisega. Läbi sellise vaatenurga muutub Vaba Tarkvara mõiste märksa arusaadavamaks.

LibreOffice Eesti rõhutab siinkohal, et tegemist ei ole poliitiliste vaadete eelistamise või soovitamisega, vaid antud juhul on tegemist sobiva analoogilise näite põhjal Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvaraprojekti põhimõtteliste aluste selgitamisega läbi liberaalse maailmavaate.

Võttes aluseks liberalismi käsitleva Wikipedia artiklija refereerides sealt “USA tänapäevast liberalismi”, kasutame Vaba Tarkvara põhimõtete selgitamiseks järgnevaid liberaalsete põhimõtete aluseid.

  • Individuaalne Vabadus: Siin on kõik suhteliselt lihtne: Vaba tarkvara neljast põhivabadusest saab rääkida ka kui individuaalsest vabadusest. Spetsiifilisemalt kuulub siia vabadus luua oma tarkvaraliin (näiteks OpenOffice – LibreOffice), sealhulgas vabadus tarkvara kirjutada ja arendada. Need põhiprintsiibid väljendavadki individuaalset vabadust.
  • Poliitiline vabadus: Tegemist on peamiselt individuaalse vabaduse erialase pikendusega – keegi ei saa keelata Vaba Tarkvara mistahes viisidel kasutamist, mis tarkvara maailmas ongi poliitiline vabadus. Siit tuleb välja ka õigus vaba tarkvara piiramatuks kasutamiseks nii era-, avaliku- kui ka ärihuvides.
  • Vabatahtlik ühendus: fundamentaalne õigus oma online-projekti, lähtekoodi repositooriumi ja arenduse avamiseks ning avaldamiseks kõikidele teistele huvitatud osapooltele, samas aga ka õigus seda mitte teha. Vaba Tarkvara ei nõua tarkvara arendust kogukonna poolt, vaid keskendub peamiselt koodi tulemuste ehk tarkvara poolt loodavate lisaväärtuste jagamise õigusega.

Järgmisena vaatame tänapäevase USA Liberalismi vastuolulisemaid kontseptsioone:

  • Minimaalne haldamine: Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvaraprojektidest oodatakse võimalikult vähe bürokraatiat, mille suur osakaal vähendab oluliselt projektist huvitatud kaasalööjaid. See on aga tavaliselt Vaba Tarkvara aluseks, mistõttu enamasti piirdutakse võimalikult lihtsa organisatsioonilise struktuuriga.
  • Vastutus vastavalt võimetele: Tõelised Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvaraprojektid on meritokraatliku valitsemisvormiga. Neis ei läheneta juhtimisele demokraatilikult, vaid kasutatakse demokraatia limiteeritud vorme – näiteks kindlad hääletusõiguslikud inimesed (tavaliselt projektis  dokumenteeritud kaastöötajad) saavad õiguse valida projekti juhtkonna, kellel on eelkõige projekti esindusõigus (mis ei välista olemast kaastöötaja). Meritokraatia alused põhinevad sellel, et inimesed, kes projektiga tegelevad ja selles töötavad, saavad õiguse ka projekti juhtimisotsuste tegemiseks.
  • Individuaalne initsiatsiiv: lisaks meritokraatiale, võib Vaba ja Avatud Lähtekoodiga Tarkvaraprojekti kutsuda ka “teo-kraatiaks”. Mistahes sellelaadse projekti toimimiseks ei piisa ainuüksi meritokraatiast, sest kogu sisemine initsiatsiiv projekti tegemiseks tuleneb indiviidide tegevussoovist. Kuigi põhimõtteliselt võivad sellised projektid ja puhtmeritokraatilikud olla, kuid sellegipoolest põhjustab see inimgruppide juhtimist ühes või teises suunas, eristades kõige enam tööd teha jõudvaid inimesi. Vaba ja Avatud Lähtekoodiga projektid seevastu on suunatud erinevatele osapooltele, mis võivad neile väga erinevaid võimalusi pakkuda (siinkohal sõltub see kindlasti ka projektist: lihtne C keeles tarkvara kompileerimine ei eelda kasutajaliidese või turunduse eksperte).

Liberalismi vaatenurgad ei kata kahte väga olulist Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvara kontseptsiooni. Üheks nendest, digitaalsed ühisvarad, on varade ühtekuuluvus, mis tavaliselt ei kuulu liberalismi ideede hulka. Varad, ja selle digitaalne osa, seisneb ühiste ressursside jagamise idees. Füüsilises maailmas oleks nendeks ühisteks varadeks näieks toit, vesi, puit, raamatud jne, mille haldamiseks on vaja eraldi haldusüksust või näiteks ka tagasihoidlikku kogukonda. Digitaalsed ühisvarad on aga peaaegu kogu materjal, mis ühe tarkvaraprojekti käigus hoidmisel tekib, alustades koodist kuni disainilahenduste ja dokumentatsioonini välja. Need materjalid loetakse ühiseks varaks, millele kellelgi pole privaatset õigust (välja arvatud väga spetsiifilistel alustel ja tingimustel).

Teine valdkond, kus Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvaraprojektide põhimõtted erinevad liberaalsetest, on nendes projektides leviv tendents vabatahtliku jagamise ja koostöö soodustamiseks. Kuigi liberalism ei ole sellise tegevuse vastu, ei peeta nendest tulenevaid väärtuseid tavaliselt oluliseks.

Loodetavasti aitab lähenemine läbi liberaalsete kontseptsioonide paremini aru saada ka Vaba ja Avatud Lähtekoodiga tarkvaraprojektide juhtimise põhialustest.