Kuus head põhjust LibreOffice 4.0 kasutamiseks

LibreOffice’i nimi on tarkvaramaailmas liikunud ringi alates 2010. aasta septembrist, kui LibreOffice’i tarkvara esimest korda avaldati. Tänaseks, vaid loetud aastate jooksul, on see kontoritarkvara jõudnud juba neljanda versiooninumbrini ning tõeks on saanud vaba tarkvara toetava kogukonna mitmed eesmärgid.

Loe edasi

Kuidas Calc’i dokumente kujundada ja automaatselt vormindada?

LibreOffice Writer

Tabelarvutusdokumenti on kergem, kenam ja kasulikum lugeda, kui seda on nägusalt kujundatud või antud sellele ühtlustav väljanägemine. Sellist kujundamist saab Calc’is teha ka automaatselt ning loodud kujundusmallid võid enda jaoks järgmiste kordade tarbeks ette salvestada.

Loe edasi

Võrdleme: LibreOffice ja Microsoft Office 2010

Täna alustame LibreOffice’i Eesti lehel võrdlustesarja artiklite avaldamisega. Eelkõige võrdleme LibreOffice’i kontoritarkvara teiste populaarsemate tarkvaradega, nii tasuliste kui ka tasuta. Esimesteks võrdlusalusteks on LibreOffice ja Micrsosoft Office 2010. Millised on nende kahe kontoritarkvara eelised ja puudused, kuidas nad omavahel suhestuvad ning kuivõird langevad kokku nende pakettide funktsioonid? Sellest kõigest kohe lähemalt.

Loe edasi

Dokumendi Sihtasutus andis välja juhendi LibreOffice’ile üleminekuks

27. märtsil 2013. aastal Berliinis andis Dokumendi Sihtasutus organisatsioonidele välja LibreOffice’ile ülemineku juhendi. Avaldatud Dokumendi Vabaduse Päeval (Document Freedom Day), sisaldab juhend selgitusi, kuidas erinevad riigihaldusüksused ja organisatsioonid saavad Vaba Tarkvara kasutades vähendada IT-kulutusi ja väljuda patenteeritud tarkvara nõiaringist.

Juhend on kõigile kättesaadav siit (inglise keeles): LibreOffice Migration White Paper (ja mõistagi on tegemist HybridPDF’iga, mida on võimalik LibreOffice’is muuta).
Antud juhend soovitab, et üleminek vabale tarkvarale – eriti LibreOffice’i kontoritarkvarale – peab olema hoolikalt ette valmistatud muudatuste protsess. Lisaks tehnilistele aspektidele, millega on tegelikult kõige lihtsam hakkama saada, puudutab juhend ka pika-ajalise töökogemuse muudatustest tulenevate barjääride ületamist.
LibreOffice vabastab kasutajad patenteeritud dokumendiformaatidest, kasutades dokumentide muutmiseks ODF (Open Document Format – Avatud Dokumendi Formaat) vormingut. Tegemist on väga levinud standardse dokumendiformaadiga, mida tunnustavad väga paljud organisatsioonid ja mida on võimalik kasutada erinevates tarkvarades (sealhulgas ka Microsoft Office’is)
Lisaks pakub LibreOffice suurimat hulka patenteeritud dokumendiformaatide impordifiltreid (sisaldades Microsoft Office’i, Publisher’i, Visio, Works’i, Corel Draw, Lotus 1-2-3, WordPro, Quattro Pro ja WordPerfect’i toetust) ja seega kaitseb üleminek ODF’ile  kasutaja investeeringuid vabalt pärandatavatele rakendustele.
Viimasena, kuid sugugi mitte vähemolulisena, kasutab LibreOffice vaikimisi ainult vabasid ja tasuta kirjastiile, mis on allalaadimisena kättesaadavad kõigile operatsioonisüsteemidele. Dokumendid jäävad seega alati originaalformaati, suurendades läbi selle koostöövõimet GNU/Linux’i, MacOS’i ja Windows’i operatsioonisüsteemide vahel.
LibreOffice 4.0.1 on koheselt tasuta allalaetav siit: www.libreoffice.ee/laadi-allaEesti keele pakett ja Filosofti tasuta speller, tesaurus ja poolitaja on kättesaadavad samalt aadressilt.

LibreOffice’ile annavad veelgi enam võimalusi erinevad laiendused, mis on kättesaadavad siit:http://extensions.libreoffice.org/extension-center.

LibreOffice’i kasutajad, vaba tarkvara toetajad ja kogukonna liikmed saavad Dokumendi Fondi toetada annetustega. On olemas spetsiaalne veebilehekülg, kus on erinevad annetuskanalid, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid – http://donate.libreoffice.org.

Ühenda oma LibreOffice’i kontoritarkvara Google Docs’i kontoga

Google Docs´i näol on tegemist pilvepõhise dokumendihaldusega, millega ka näiteks mitme inimesega korraga on võimalik reaal-ajas dokumente kirjutada ja jagada. Kui peaks aga juhtuma, et sul ei ole parajagu võimalik kogu aeg internetiühendust kindlustada, on lahenduseks Google Docs’is asuvate dokumentide importimine LibreOffice’i kontoritarkvarasse. Nii on võimalik dokument internetiühenduse olemasolu korral oma arvutisse laadida, teha seal vajalikud muudatused ja see siis internetiühenduse taastudes uuesti Docs’i keskkonda sünkroniseerida. Loe edasi

Impress Remote for Android: video ja kasutamisõpetus

LibreOffice’i 4.0 versioonis tutvustatud Impress Remote ehk kaugjuhtimine Android platvormile on värske kontoritarkvara üks kõige lahedamaid funktsioone. Alates versioonist 4.0.1 on töötab see laitmatult kõigil platvormidel: Linux, MacOS ja Windows.

Impress kaugjuhtimise kasutamiseks ja installeerimiseks oleme kokku pannud ka väikese õpetuse, mille võid leida meie foorumist, ja kindlasti saad väga hea ülevaate ka siit inglisekeelsest videost:

Kui Sulle meeldib Impress kaugjuhtimise võimalus Android seadmetele, siis tuletame meelde, et Dokumendi Sihtasutus on mittetulundusühing ja kogu ettevõtmine saab toimuda ainult tänu paljude vabatahtlike tööle, aga ka tänu annetustele, mis toetavad infrastruktuuri, turundust ja kogukondlikku arengut.

Viis nippi LibreOffice’i kontoritarkvaraga ühistöö tegemiseks

Kõik suuremad projektid või koostööd on pea eranditult alati mitme, kui isegi mitte mitmekümne inimese ühiselt tehtud töö. Ühistöö tegemiseks kasutatakse ettevõtetes erinevad tööriistu ja terveid infosüsteeme, mis on aga keerukad ja hinnalt küllalt krõbedad. Lihtsamate ühistöö ülesannetega saab hakkama ka LibreOffice – kuidas täpsemalt, sellest kohe lähemalt.

Salvesta tehtud muudatusi

Üks parimaid viise ühistöö tegemiseks on dokumendis tehtud muudatuste salvestamine, inglisekeelse nimetusega funktsioon Track Changes. Tõenäoliselt ei olegi ühtegi teist ühistööd sedavõrd põhjalikult puudutanud tööriista, ehkki tegemist on laialt levinud funktsiooniga. Kui üldiselt teatakse, et muudatuste funktsiooni kasutades jäetakse alles ka originaaltekst, siis vähemtuntud on võimalus ka iga kasutaja poolt tehtud muudatusi eristada, määrates kuvatavatele muudatustele oma, kasutajapõhise värvi. Seda saad määrata, kui avad Tööriistad menüüst Sätted ja liigud LibreOffice Writer’i seadete alt Muudatuste lehele.

Muudatuste salvestamise saab sisse lülitada, avades Redigeerimine menüüst Muudatused ja selle alam-menüüst Salvesta. Vaikimisi on ka sisse lülitatud muudatuste näitamine (samas alam-menüüs) ja mille tasub ise dokumendi muudatusi salvestama hakates välja lülitada – olenevalt dokumendist võib tekstile keskendumine muutuda kordades keerulisemaks.

Loe edasi

LibreOffice Base–andmebaaside haldamiseks ja loomiseks mõeldud tarkvara

LibreOffice Base on lihtsalt üles ehitatud andmebaasi tarkvara. See on varustatud erinevate abilistega, et uutel kasutajatel oleks uue tööriistaga lihtsam tutvuda. Samas on Base piisavalt põhjalik, et pakkuda mugavat võimalust oma andmete haldamiseks ka juba näiteks professionaalsetele kasutajatele. Kuid siiski, mis on andmebaasid, kuidas neist aru saada ja mismoodi Base nendega töötab, selle katsumegi järgnevas postituses lühiülevaatena välja tuua.

Andmebaasid

Selleks, et LibreOffice Base’ist natuke paremat ülevaadet saada, tuleb mõista ka andmebaaside sisu. Nimelt on andmebaasid mõeldud andmete organiseerimiseks, vastavalt siis nende hoiustamiseks, haldamiseks või nendest info kätte saamiseks. Andmeid hoitakse andmebaasis tabelitena, suhteliselt samamoodi nagu ka näiteks arvutustabeli dokumentides (Calc, Excel). Ehk siis ka andmebaasides on andmed paigutatud tulpadest ja ridadest moodustuvatesse tabeli elementidesse.

Loe edasi

LibreOffice 4.0 kontoritarkvarapaketi ülevaade

Dokumendi Sihtasutus, mis loodi 2010. aastal ja olles LibreOffice’i kogukonna juhtorgan, ja selle arendustiim on paari aasta jooksul teinud väga tugevat arendustööd. Kahe aasta jooksul on jõutud järjekorras neljanda versioonini: seega jõuab iga poole aasta tagant kasutajateni uuendatud kontoritarkvara pakett. Seekord vaatamegi üle, mida LibreOffice 4.0 meile toob.

Kuigi LibreOffice’i versioonid uuenevad tihti, ei tähenda see siiski iga uue värskenduse korral täielikku ümberehitust. Võrreldes seda siinkohal näiteks uue Microsoft Office 2013-ga, mis on saanud täiesti värske ilme ja mis on iga uuendusega viimasel ajal välimuses suhteliselt palju muutunud. LibreOffice’i uuendused seevastu on tavaliselt suunatud tarkvara kvaliteedi ja stabiilsuse tõstmisele ning välimuse osas on muutused väikesed. Sisuliselt toimuvadki iga uuendustepaketiga peamised muudatused kasutajale “nähtamatus” osas, ehk tarkvara koodis, kuhu on lisatud parandused ja uued koodiread värsketele funktsioonidele. Loe edasi