Kuidas arvutisse mitu erinevat LibreOffice’i versiooni paigaldada?

LibreOffice’i kontoritarkvara on pidevas uuenemises – vastavalt arendusplaanile väljastatakse iga kuue kuu tagant (veebruaris ja augustis) värske LibreOffice’i peaversioon (LibreOffice x.0) ning praktiliselt iga kuu alguses väljastatakse vigade parandusega alamversioonid, nagu näiteks LibreOffice 4.0.1. Versioone on mitu, sest nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei ole ka LibreOffice kunagi päris valmis, vaid vajab nö “sissetöötamist”.

Loe edasi

Kuidas LibreOffice dokumentides stiile ja automaatvormistust kasutada?

Paljud meist on tuttavad LibreOffice’i  paragrahvi ja kirjastiilidega, seevastu leheküljestiilid on märksa vähem kasutatud. Kuigi leheküljestiilide või laadide seadistamine ja enda käe järgi sättimine võib mõnevõrra aega võtta, siis kord valmis saanud leheküljestiilide kasutamine uute dokumentide loomiseks aitab sul oluliselt aega võita.

Loe edasi

Kuidas Calc’i dokumente kujundada ja automaatselt vormindada?

LibreOffice Writer

Tabelarvutusdokumenti on kergem, kenam ja kasulikum lugeda, kui seda on nägusalt kujundatud või antud sellele ühtlustav väljanägemine. Sellist kujundamist saab Calc’is teha ka automaatselt ning loodud kujundusmallid võid enda jaoks järgmiste kordade tarbeks ette salvestada.

Loe edasi

Viis nippi LibreOffice’i kontoritarkvaraga ühistöö tegemiseks

Kõik suuremad projektid või koostööd on pea eranditult alati mitme, kui isegi mitte mitmekümne inimese ühiselt tehtud töö. Ühistöö tegemiseks kasutatakse ettevõtetes erinevad tööriistu ja terveid infosüsteeme, mis on aga keerukad ja hinnalt küllalt krõbedad. Lihtsamate ühistöö ülesannetega saab hakkama ka LibreOffice – kuidas täpsemalt, sellest kohe lähemalt.

Salvesta tehtud muudatusi

Üks parimaid viise ühistöö tegemiseks on dokumendis tehtud muudatuste salvestamine, inglisekeelse nimetusega funktsioon Track Changes. Tõenäoliselt ei olegi ühtegi teist ühistööd sedavõrd põhjalikult puudutanud tööriista, ehkki tegemist on laialt levinud funktsiooniga. Kui üldiselt teatakse, et muudatuste funktsiooni kasutades jäetakse alles ka originaaltekst, siis vähemtuntud on võimalus ka iga kasutaja poolt tehtud muudatusi eristada, määrates kuvatavatele muudatustele oma, kasutajapõhise värvi. Seda saad määrata, kui avad Tööriistad menüüst Sätted ja liigud LibreOffice Writer’i seadete alt Muudatuste lehele.

Muudatuste salvestamise saab sisse lülitada, avades Redigeerimine menüüst Muudatused ja selle alam-menüüst Salvesta. Vaikimisi on ka sisse lülitatud muudatuste näitamine (samas alam-menüüs) ja mille tasub ise dokumendi muudatusi salvestama hakates välja lülitada – olenevalt dokumendist võib tekstile keskendumine muutuda kordades keerulisemaks.

Loe edasi

LibreOffice Base–andmebaaside haldamiseks ja loomiseks mõeldud tarkvara

LibreOffice Base on lihtsalt üles ehitatud andmebaasi tarkvara. See on varustatud erinevate abilistega, et uutel kasutajatel oleks uue tööriistaga lihtsam tutvuda. Samas on Base piisavalt põhjalik, et pakkuda mugavat võimalust oma andmete haldamiseks ka juba näiteks professionaalsetele kasutajatele. Kuid siiski, mis on andmebaasid, kuidas neist aru saada ja mismoodi Base nendega töötab, selle katsumegi järgnevas postituses lühiülevaatena välja tuua.

Andmebaasid

Selleks, et LibreOffice Base’ist natuke paremat ülevaadet saada, tuleb mõista ka andmebaaside sisu. Nimelt on andmebaasid mõeldud andmete organiseerimiseks, vastavalt siis nende hoiustamiseks, haldamiseks või nendest info kätte saamiseks. Andmeid hoitakse andmebaasis tabelitena, suhteliselt samamoodi nagu ka näiteks arvutustabeli dokumentides (Calc, Excel). Ehk siis ka andmebaasides on andmed paigutatud tulpadest ja ridadest moodustuvatesse tabeli elementidesse.

Loe edasi

Kuidas Writer’iga eelvormistatud PDF dokumente luua?

Artikkel kaasajastatud Edmund Laugassoni poolt (sügis 2016)

Tavaliselt on PDF failid mõeldud lõpliku vormistatud dokumendina, mida siis muutumatul kujul lugejatega jagada. Sellisel moel koostatud dokumendid on lõplikud ja mõeldud vaid lugemiseks, olles oma kujunduselt ja välimuselt identselt samasugune mistahes platvormil.

Vähem on aga teada, et PDF annab võimaluse ka eelvormistatud dokumentide loomiseks moel, mis lubab PDF-i avanud kasutajal selle täita oma andmetega ning siis sobival kujul salvestada. Seejuures ei ole selleks vaja eritarkvara, vaid sellega saavad hakkama enamus PDF’-faile lugevad tarkvarad. Eelvormindatud ja –täidetud PDF failide eeliseks ongi võimalus andmeid digitaalselt üles tähendada, ilma et peaks käsitsi midagi kirjutama. Loe edasi

Kuidas LibreOffice’iga PDF dokumente luua ja muuta?

PDF failiformaat on üks parimaid dokumendilahendusi kõigile, kellel on vaja oma dokumente turvaliselt saata. Eriti oluline on tihtipeale ka nõue, et loodud dokument näeks avamisel alati, sõltumata kasutatavast seadmest, ühesugune välja. Kõige tuntum ja võimekas PDF-dokumentidega töö tegemise tarkvara on Adobe Acrobat, paraku on vastav ka hinnalipik. Vabavaraline tasuta Scribus tarkvara on samuti PDF dokumentide loomiseks küllalt hea lahendus, paraku puudub seal aga võimalus loodud PDF dokumente muuta.

LibreOffice seevastu võimaldab ka juba olemasolevaid PDF dokumente avada ja muuta. Tõsi, LibreOffice ei paku selleks küll laialdasi võimalusi, nagu interaktiivsed tagasisidevormid ja muud keerukamad lahendused, küll aga on võimalik teha lihtsamaid muudatusi tekstis, piltides või paigutuses. Need võimalused on sisse ehitatud LibreOffice’i Draw moodulisse ning tarkvaraga PDF dokumente avades, muudetakse PDF formaadis dokumendid ajutiselt muudetavateks piltideks. Kui oled endale sobivad muudatused teinud, tuleb avatud dokument lihtsalt uuesti PDF vormingusse salvestada. Draw mooduli PDF muutmise võimalused on kättesaadavad igale platvormile, seega saavad seda kasutada nii Windows’i, Mac’i kui ka Linux’i kasutajad ja täpselt samade toimingutega.

Kuigi PDF dokumentide avamine ja muutmine LibreOffice Draw’s on tegelikult väga lihtne, siis esialgu võib Draw’s avatud PDF dokument väga keeruline tunduda. Kuid siinkohal on mõistlik teha koos läbi samm-sammuline juhend PDF dokumentide avamiseks, muutmiseks ja uuesti salvestamiseks.

1. Ava PDF dokument

LibreOffice’i arendajad soovivad kasutaja jaoks asju lihtsaks teha ning seega puudub LibreOffice Draw’s PDF’i eksportimise vajadus. Kui soovid oma dokumenti muuta, ava lihtsalt Draw moodul ja Fail menüüst vali Ava dokument. Avanenud dialoogaknas juhata LibreOffice’ile õige fail kätte ning ava see.

2. Tee vajalikud muudatused

Sinu dokument jagatakse avamisel osadeks, mis annab sulle võimaluse iga dokumendiosa eraldi muuta. Siinkohal tuleb ka meeles pidada, et mittetekstiline osa muudetakse Draw’s piltideks, mida saab muuta pilditöötlustööriistadega ja tekstiline osa on muudetav nagu tavaline tekst ikka. Kui sa klikid hiirega mõne tekstiosa peale, muudetakse see aktiivseks ning nüüd on sul võimalik seda osa dokumendist muuta. Mõne teise osa muutmiseks tuleb hiir antud osa kohale viia ning teha see enne muutmist hiireklikiga aktiivseks.

Sõltuvalt sellest, kas soovid muuta tekstilist või pildilist osa dokumendist, kuvatakse sulle ka erinevad tööriistad. Kui sa näiteks valid muutmiseks teksti, näidatakse sulle kirjutamiseks vajalikke tööriistu (Font, tähesuurus, paksus, kursiiv, joonestus jne). Muutes aktiivseks mõne pildiosa, vahetuvad tööriistariba nupud teiste vastu, sealhulgas värvi valimine, pööramine, joonte lisamine jmt.

Soovides oma dokumenti uusi teksti- või pildiosasid lisada, suuna pilk alumisele tööriistaribale. Sealt leiad erinevad võimalused joonte, noolte, teksti ja erinevate kujundite lisamiseks. Samuti saad dokumenti tuua pilte failidest, mis asuvad sinu arvutis.

* Kui oled mõne uue dokumendiosa lisanud (või joonistanud), saad sellele igal ajal hiire topelkliki tehes kohe ka teksti lisada. Kui soovid aga dokumendiosa seadeid muuta (nagu värv, joonte paksus), jälgi, et valitud teksti või pildiosa oleks raamidega ääristatud.

* Lisaks pakub LibreOffice võimalust kasutada Layereid või kihte. See funktsioon annab võimaluse erinevaid dokumendiosasid üksteise peale paigutada moel, et nad ei jääks ühegi teise varju. Kui juhtub, et mõni sinu dokumendiosa jääb mõne teise osa varju, tee sellel osal hiire paremklikk ning avanenud menüüst liigu Järjesta valikuni. Antud alam-menüü kuvab objekti paigutamise valikud teiste osade suhtes.

3. Salvesta dokument uuesti PDF formaati

Kuigi PDF dokumendi avamiseks LibreOffice’iga ei pea dokumenti eksportima, vaid piisab ka ainult avamisest, siis dokumendi uuesti PDF formaati salvestamiseks tuleb muudetud fail PDF’i eksportida. Selleks otsi Draw tööriistaribalt üles PDF ikoon ja vajuta sellel. Teine võimalus on avada Fail menüü ning valida sealt Ekspordi PDF’ina… Avanenud dialoogaknas anna oma salvestatavale dokumendile sobiv nimi ning asukoht ning vajuta Salvesta nuppu. Nüüd on sinu PDF dokument muudetuna salvestatud ja valmis teistele saatmiseks.