Paljud meist on tuttavad LibreOffice’i paragrahvi ja kirjastiilidega, seevastu leheküljestiilid on märksa vähem kasutatud. Kuigi leheküljestiilide või laadide seadistamine ja enda käe järgi sättimine võib mõnevõrra aega võtta, siis kord valmis saanud leheküljestiilide kasutamine uute dokumentide loomiseks aitab sul oluliselt aega võita.
Tag Archives: Uudis
LibreOffice 4 töötab nüüd ka OS X’i Gatekeeper’iga
Dokumendi Sihtasutus teatas uue LibreOffice’i 4.0.3. versiooni avaldamisest, mis on juba kolmas hoolduspakett praeguse 4.0 versiooni perekonnas. Uus versioon sisaldab endas vabavaralise kontoritarkvarapaketi mitmeid pisivigade parandusi ja uusi installeerimispakke Mac OS X’i operatsioonisüsteemile, mis nüüd on Dokumendi Sihtasutuse poolt signeeritud ja pääsevad nüüd läbi Gatekeeper’i nimelise turvasüsteemi ilma kasutaja sekkumiseta.
Kuus head põhjust LibreOffice 4.0 kasutamiseks
LibreOffice’i nimi on tarkvaramaailmas liikunud ringi alates 2010. aasta septembrist, kui LibreOffice’i tarkvara esimest korda avaldati. Tänaseks, vaid loetud aastate jooksul, on see kontoritarkvara jõudnud juba neljanda versiooninumbrini ning tõeks on saanud vaba tarkvara toetava kogukonna mitmed eesmärgid.
Dokumendi Sihtasutus andis välja LibreOffice 4.0.3 versiooni
LibreOffice parandab intensiivselt Coverity raporti järgselt avastatud pisivigu
Coverity näol on tegemist projektiga, mis kasutab tarkvarakoodi kontrollimiseks mitmeid erinevaid automaatseid teste, mille abil on võimalik avastada levinud varju jäänud programmeerimisvigasid. Nende alla kuuluvad näiteks mälulekked, aga ka vead, mis tekitavad ebamugavusi või mida kasutaja üldse tähele ei pane. Sellegipoolest on Coverity testide tulemused heaks aluseks LibreOffice’i arendusprotsessi edasiviimiseks.
LibreOffice Bay Area (California) kohtumine toimub 11.mail 2013
Kuidas Calc’i dokumente kujundada ja automaatselt vormindada?
Dokumendi Sihtasutus andis välja LibreOffice 4.0.2 versiooni
Viis nippi LibreOffice’i kontoritarkvaraga ühistöö tegemiseks
Kõik suuremad projektid või koostööd on pea eranditult alati mitme, kui isegi mitte mitmekümne inimese ühiselt tehtud töö. Ühistöö tegemiseks kasutatakse ettevõtetes erinevad tööriistu ja terveid infosüsteeme, mis on aga keerukad ja hinnalt küllalt krõbedad. Lihtsamate ühistöö ülesannetega saab hakkama ka LibreOffice – kuidas täpsemalt, sellest kohe lähemalt.
Salvesta tehtud muudatusi
Üks parimaid viise ühistöö tegemiseks on dokumendis tehtud muudatuste salvestamine, inglisekeelse nimetusega funktsioon Track Changes. Tõenäoliselt ei olegi ühtegi teist ühistööd sedavõrd põhjalikult puudutanud tööriista, ehkki tegemist on laialt levinud funktsiooniga. Kui üldiselt teatakse, et muudatuste funktsiooni kasutades jäetakse alles ka originaaltekst, siis vähemtuntud on võimalus ka iga kasutaja poolt tehtud muudatusi eristada, määrates kuvatavatele muudatustele oma, kasutajapõhise värvi. Seda saad määrata, kui avad Tööriistad menüüst Sätted ja liigud LibreOffice Writer’i seadete alt Muudatuste lehele.
Muudatuste salvestamise saab sisse lülitada, avades Redigeerimine menüüst Muudatused ja selle alam-menüüst Salvesta. Vaikimisi on ka sisse lülitatud muudatuste näitamine (samas alam-menüüs) ja mille tasub ise dokumendi muudatusi salvestama hakates välja lülitada – olenevalt dokumendist võib tekstile keskendumine muutuda kordades keerulisemaks.
LibreOffice Base–andmebaaside haldamiseks ja loomiseks mõeldud tarkvara
LibreOffice Base on lihtsalt üles ehitatud andmebaasi tarkvara. See on varustatud erinevate abilistega, et uutel kasutajatel oleks uue tööriistaga lihtsam tutvuda. Samas on Base piisavalt põhjalik, et pakkuda mugavat võimalust oma andmete haldamiseks ka juba näiteks professionaalsetele kasutajatele. Kuid siiski, mis on andmebaasid, kuidas neist aru saada ja mismoodi Base nendega töötab, selle katsumegi järgnevas postituses lühiülevaatena välja tuua.
Andmebaasid
Selleks, et LibreOffice Base’ist natuke paremat ülevaadet saada, tuleb mõista ka andmebaaside sisu. Nimelt on andmebaasid mõeldud andmete organiseerimiseks, vastavalt siis nende hoiustamiseks, haldamiseks või nendest info kätte saamiseks. Andmeid hoitakse andmebaasis tabelitena, suhteliselt samamoodi nagu ka näiteks arvutustabeli dokumentides (Calc, Excel). Ehk siis ka andmebaasides on andmed paigutatud tulpadest ja ridadest moodustuvatesse tabeli elementidesse.