Dokumendi Sihtasutus annab teada LibreOffice 4.0.1 versiooni avaldamisest

6. märts 2013, Berliin – Dokumendi Sihtasutus annab teada LibreOffice 4.0.1 Windows’i, MacOS’i ja Linux’i versioonide esimesest uuest väljalaskest peale eduka LibreOffice 4.0 avaldamist veebruari alguses. LibreOffice’i 4. generatsiooni kontoritarkvara pakett tõi kaasa ka palju uusi unikaalseid allalaadimisi, mis ulatuvad nüüd üle 100 000 laadimise päevas (aasta tagasi oli see number kõigest 25 000).

Lisaks annab Dokumendi Sihtasutus teada LibreOffice Impress Remote ehk Kaugjuhtimise avaldamisest kõikidele platvormidele – Windows, MacOS ja Linux. See Android rakendus Impress’i slaidiesitluse juhtimiseks nutiseadme(te) abil on kättesaadav Google Play veebipoest. Kasutusjuhendi tarkvara kasutamiseks leiad meie foorumist.

Uus LibreOffice’i versioon on järjekordne samm arendusprotsessis, suurendamaks LibreOffice 4 üldist kvaliteeti ja stabiilsust. Sellegipoolest soovitab Dokumendi Sihtasutus ettevõtetel kasutada hetkel LibreOffice’i 3.6.5 versiooni, millele pakutakse sertifitseeritud L3 kasutajatuge.

Samuti avaldas Dokumendi Sihtasutus “Getting Started with LibreOffice 4.0” (“LibreOffice 4.0 tutvustus”) inglisekeelse kasutusjuhendi, mis on veebilehel kättesaadavad nii PDF kui ka ODF vormingus ja raamatuna Lulu’s.

LibreOffice’i kasutajad, vaba tarkvara toetajad ja kogukonna liikmed saavad Dokumendi Fondi toetada annetustega. On olemas spetsiaalne veebilehekülg, kus on erinevad annetuskanalid, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid – http://donate.libreoffice.org.

LibreOffice 4.0.1 on koheselt tasuta allalaetav siit: www.libreoffice.ee/laadi-alla. Eesti keele pakett ja Filosofti tasuta speller, tesaurus ja poolitaja on kättesaadavad samalt aadressilt.

LibreOffice’ile annavad veelgi enam võimalusi erinevad laiendused, mis on kättesaadavad siit:http://extensions.libreoffice.org/extension-center.

LibreOffice 4.0.1 versiooni muudatustelogid (inglisekeelsed) on kättesaadavad siit: muudatustelogi RC1 (parandatud 4.0.1.1) ja muudatustelogi RC2 (parandatud 4.0.1.2).

Kas LibreOffice on turvaline kontoritarkvara?

Igapäevase arvutikasutamise juurde käib täiesti lahutamatult ka erinevate võimalike ohtudega arvestamine . Olgu selleks siis näiteks e-kirjade võimalik viiruseoht või mõnes failis sisalduv viirus. Turvaliseks arvutikasutamiseks tuleb ennast seega varustada antiviiruse tarkvaraga. Ent turvalisus, sealhulgas ka arvutitarkvara turvalisus, hõlmab endas märksa laiemat teemadespektrit, kui vaid viirused.

Tarkvara turvalisuse all peetakse enamasti silmas lihtsat kaaluvat võrdlust: kas tarkvara võimalikud riskid kaaluvad üles tarkvara eeldatava kasu? Riskide hulka kuuluvad nii sellised vead, mille tõttu tarkvara ei tööta osaliselt või üldse mitte, kui ka vead, mis annavad võimalikele küberkurjategijatele võimaluse neid enda kasuks keerata. Tarkvaravead, mida võivad pahatahtlike kavatsustega inimesed enda huvides ja teiste arvelt ära kasutada, ongi erinevate viiruste üheks algpõhjuseks.

Olenevalt olukorrast, võivad riskid vastavalt igale kasutajale ka erineva suurusega kahju tekitada.

Töötav ja usaldusväärne tarkvara

Rääkides nüüd juba kitsalt kontoritarkvarast, peetakse selle tööhäireid puudutavaid vigu eriti oluliseks enamasti just äriettevõtetes. Kui tarkvara toimimisega on ikka pidevad probleemid ning nende vigade eemaldamine võtab mitmeid väärtuslikke tööpäevi, on ka tekkida võiv kahju tõenäoliselt märkimisväärne. Samalaadsed vead on mõeldamatud ka näiteks avalikes asutustes kasutusel olevas tarkvarades või mujal, kus selle toimimine mõjutab korraga suurt hulka kasutajaid.

LibreOffice on selles vallas näidanud piisavalt häid tulemusi, et kvalifitseeruda turvaliseks tarkvaraks. Olgu selle tõestuseks näiteks asjaolu, et mitmed omavalitsused ning ka kõrgemad riigiasutused üle maailma on otsustanud oma töös LibreOffice’i kontoritarkvara kasuks.

Nii kasutavad ja toetavad LibreOffice’i arengut Müncheni linn ja Prantsuse valitsuse organisatsioon MIMO, LibreOffice’i kontoritarkvarale on üle minemas Taani pealinna piirkond, erinevad valitsusüksused Portugalis, Hispaanias, Iirimaal, Kreekas, Itaalias ja paljudes teistes maades, sealhulgas ka näiteks USA-s.

Viirusekindel tarkvara

Täielikult eraldi teemaks on aga vead, mis võivad lõpptulemusena anda pahalasele võimaluse arvuti jälgimiseks või kontrollimiseks. Arusaadavalt on taaskord kahjusaajad siinkohal kindlasti erinevalt puudutatud, kuid igasugune ebamugavus on sellises olukorras kindlasti garanteeritud.

Selliste vigade eest hoidumiseks kasutatakse hulgaliselt tarkvara testimist. Tegemist on terve põhjaliku teadusega, mis on tegelikult täiesti vältimatult tarkvara-arenduse üks lahutamatu osa. Ideaalses maailmas oleks tegemist ka kõige mahukama osaga kogu tarkvara loomisel, sest tarvis oleks tõepoolest iga rea koodi testimiseks vähemalt üks test. Suured kontoritarkvara paketid koosnevad aga rohkem kui viiekohalise arvuga koodiridadest.

Siinkohal muutub juba oluliseks ka võimalikult suur testijate arv, kes suudavad katta suuremat osa vajalikust tarkvara testimisest. Ja see on üks oluline koht, kus ka LibreOffice’il on tekkinud eelis oma suure kogukonna näol. Lisaks annab see võimaluse testimine küllaltki kiiresti läbida ning avastatud vead, sõltuvalt oma raskusastmest, tehakse varem või hiljem korda.

LibreOffice’i tarkvara puhul on kogukonnal tavaks enne uue versiooni avaldamist testimise käigus tulnud vead kõrvaldada. Väiksemate ja ohutute vigade puhul (mõni mittetöötav võimalus või ebakõla töös) tuleb ette ka nende kõrvaldamise edasilükkamist järgmisesse väljalaskesse, ent avastatud potentsiaalsed rünnakuobjektid parandatakse kindlasti.

Avatud versus suletud lähtekoodiga tarkvara

Kui rääkida tarkvara turvalisusest, siis enamasti peetakse avalikku, kõigile kättesaadava lähtekoodiga tarkvara mingil põhjusel ebaturvalisemaks. Selle taga võib peituda hoiak, et tasuta tööga ja vabast ajast loodud tarkvara ei suuda konkureerida tasulise tarkvaraga, mida arendavad kõrgelt tasustatud spetsialistid. Argument tasustatud töötaja suurema motiveerituse kasuks võib küll olla asjakohane, kuid enamasti on tasustatud töötajaskond numbriliselt esindatud oluliselt väiksema-arvuliselt kui suur ülemaailmne kogukond.

Kuigi LibreOffice’it vedavas organisatsioonis, Dokumendi Sihtasutuses, on vaid üks palgaline töötaja, töötab LibreOffice’it arendajate hulgas mitmekümneid oma ala spetsialiste. Sealhulgas on ka mitmeid selliseid inimesi, kellele maksavad palka teised suured ettevõtted, nagu SUSE või RedHat. Aktiivseid arendajaid, kes igakuiselt toodavad uut tarkvarakoodi ja kontrollivad ning parandavad olemasolevat, on LibreOffice’is kokku üle 300 inimese.

Omamoodi eeliseks on ka tarkvara lähtekoodi kõigile kättesaadavaks tegemine. Selline lähenemine annab põhimõttelise aluse koodi parandamiseks, ehkki võib olemas olla ka tõenäoline võimalus vigast koodi enda tarbeks ära kasutada. Et aga sama vea võivad (ja mida ohtlikum või raskem viga, seda suurema tõenäosusega) avastada ka teised programmeerijad, muudab see pahalase eelise kaduvväikeseks. Lähtekoodi peitmine teenib tasu eest litsentseeritud tarkvara puhul sootuks olulisemat rolli – oma tuluallikat ehk koodi tuleb kopeerimise eest kaitsta ning otseselt turvalisemaks või viirusekindlamaks see tarkvara lõppkokkuvõttes kindlasti ei tee.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et LibreOffice on turvaline kontoritarkvara. Ja seda nii lubatud töövõimekuse kui ka viirusekindluse seisukohast. Ehkki ka LibreOffice’i tarkvarakoodi on viimase kahe aasta jooksul lipsanud ühe käe sõrmedel üles loetavas koguses potentsiaalselt ohtlikke turvavigu, on need enamasti väga kiiresti parandatud.

Üheks oluliseks turvariskiks LibreOffice’i puhul on ka viimase, aja jooksul järjest vähenev sõltuvus Java programmeerimiskeelest. Nimelt on seda programmeerimiskeelt toetav Java tarkvara peaaegu kurikuulus, tänu oma mitmetele turva-aukudele ja teistele “leketele”.

Hoolikas tuleb olla ka internetist kontrollimata allikatest alla laaditud dokumentide avamisega, kuhu pahalased võivad samuti olla viiruse peitnud. Selle vastu aitab aga antiviiruse tarkvara kasutamine ja enne tundmatute dokumentide avamist neile viirusekontrolli tegemine. Ning viimasena, kuid sugugi mitte vähemtähtsamana, tuleks alati oma LibreOffice’i tarkvara kõige värskema versioonini uuendada. Turvalist LibreOffice’i kasutamist!

Dokumendi Sihtasutus andis välja LibreOffice 4.0.0 versiooni!

LibreOffice 4.0 has arrived

Tasuta kontoritarkvara pakett, millest terve kogukond on unistanud 12 aastat

7. veebruaril 2013 andis Dokumendi Sihtasutus välja neljanda generatsioonini jõudnud LibreOffice 4.0.0 versiooni, mis on olnud terve kogukonna vaimusilmas juba alates 2001. aastast. LibreOffice 4 on esimene väljalase, mis sisaldab endas kogukonna poolt projektile seatud 2010. aasta septembris seatud eesmärke: puhtam ja lihtsam koodibaas, edasiarendatud võimaluste pakett, parem koostöövõime ning mitmekesisem ja laiendatav ekosüsteem.

LibreOffice 4.0: kogukond on ärevil

Vähem kui 30 kuuga on LibreOffice lausa dramaatiliselt kasvanud üheks kõige suuremaks sõltumatuks tarkvaraprojektiks, mis on keskendunud lõppkasutajate igapäevatöö lihtsustamisele. Dokumendi Sihtasutuse kaasav juhtimis-stiil ja litsentseerimine on põhilised argumendid rohkem kui 500 arendajale, sealhulgas üle kolmandiku neist on sõltumatud, kes suudavad teha üle 50 tuhande koodikinnituse.

Selle tulemusel on LibreOffice’i koodibaas aegade jooksul originaalsest koodist tublisti muutunud: miljoneid ridu koodi on lisatud ja eemaldatud, seoses uute funktsioonidega, vigade ja paranduste sisseviimisega, vastavusse viimine C++ konstruktoritega, tööriistade asendamisega, aegunud meetodite ja andmeväljade eemaldamisega ja 25 tuhande saksakeelsete kommentaaride tõlkimisega inglise keelde. Kõik see on muutnud koodi kergemini loetavaks ja meelitab meie kogukonda üha rohkem uusi arendajaid.

Loe edasi

Intervjuu: LibreOffice’i kohandajad üle maailma–Helen ja Sophie

Täna intervjueerime kahte suurepärast naisterahvast: Helen Ushakova’t ja Sophie Gautier’it, vastavalt venekeelsest ja prantsusekeelsest kogukondadest.

Venekeelne kogukond

LIBREOFFICE EKSISTEERIB AINULT TÄNU SELLEGA TÖÖTAVATELE INIMESTELE; SEEGA PALUN RÄÄGI ENDAST NATUKE LÄHEMALT.

Helen:  Minu nimi on Elena Ushakova, tuntud ka kui Helen Russian (helenrussian, helen_russian). Olen 36 aastane. Töötan täistöökohal korporatiivsete veebirakenduste programmeerijana.

Sophie: Minu peaaegu täisnimi on Sophie Gautier, tuntud ka kui sgauti või sophi ja sofi. Olen naine, kes nüüd juba 14 aastat reisib avatud tarkvara maailmas. Loe edasi

LibreOffice töötab nüüd ka Rasperry Pi ‘l

Vaba kontoritarkvara pakett töötab nüüdsest täismahus ka ühes kõigest krediitkaardi suuruses komplektses mini-arvutis, mida arendab Rasperry Pi Sihtasutus.

Cambridge (UK) ja Berliin (Saksamaa), 17. detsember, 2012 – 17. detsembril 2012. aastal andsid Rasberry Pi Sihtasutus (http://www.raspberrypi.org/) ja Dokumendi Sihtasutus (http://www.documentfoundation.org/) Cambridge’is (UK) ja Berliinis (Saksamaa) teada LibreOffice´i täismahulise versiooni kättesaadavusest Rasberry Pi´le. Tegemist on krediitkaardi suuruse arvutiga, mis loodi suurema huvi tekitamise eesmärgil algsete arvutiteadmiste õpetamiseks koolides. Rasberry Pi on nagu pisike personaalarvuti – seda saab ühendada televiisoriga ja klaviatuuriga ning kasutada ka paljudeks teisteks toiminguteks, mida personaalarvutiga teha saab – näiteks arvutustabelite koostamiseks ja tekstitöötlustoiminguteks, aga ka mängimiseks.

Loe edasi

LibreOffice’i arendaja intervjuu: Kohei Yoshida

Kohei Yoshida on LibreOffice’i projektis teada-tuntud inimene. Paljudele on ta üheks tuumarendajate grupi liikmeks, kes on pühendunud stabiilsele arenemisele ja projekti koodi parandamisele. Samuti on tema õlgadele asetatud ühena liidritest Calc’i arendamine. Kohei leidis oma tihedast graafikust meie intervjuu jaoks aega ning nii on meil võimalus selle mehega ja tema suhtest LibreOffice’iga lähemalt tutvuda.

LibreOffice eksisteerib ainult tänu sellega töötavatele inimestele; seega palun räägi endast natuke lähemalt.

Minu nimi on Kohei Yoshida, jaapanlane kes praegu elab Põhja-Carolina’s Raleigh’is. Töötasin kunagi keskkonnateaduse valdkonnas, kuid vahetasin selle eluala oma tõelise kire ja kinnismõtete vastu tarkvara-arenduse valdkonnas. Olen selle vahetuse üle väga õnnelik, sest nüüd on mul võimalik oma sundmõtteid õigustada ja saada selle eest ka tasustatud.

Milliste teiste tarkvaraprojektidega Sa veel seotud oled?

Peale LibreOffice’i? Ega tegelikult eriti ei olegi. Mõistagi, vanadel aegadel olin seotud OpenOffice.org projektiga, aga see on ka kõik.

Kunagi töötasin umbes aasta aega SlickEdit’i arendajate meeskonnas, veel enne kui ühinesin Novell’iga OpenOffice’iga täistööajaga tööks.

Kus sa elad (ja/või õpid)?

Raleigh, Põhja-Carolina.

Millega vabal ajal tegeled?

Kilde siit-sealt erinevatest tegevustest, nagu näiteks oma poja Taekwondo trenni saatmine, TV-st peamiselt uudiste ja dokumentaalide vaatamine maailma värskete arengutega kursis olemiseks, trenn hea vormi hoidmiseks… ja muid selliseid asju.

Millal sa LibreOffice’iga tavaliselt töötad?

Väga lihtne. Tegemist on täistöökohaga, täpselt nagu kõik inimesed käivad tööl. Samas panustan ma ka päris palju omaenda aega, tavaliselt mõne väiksema projekti edendamiseks, mis ei kuulu otseselt minu kui töötaja töökohustuste hulka.

Millist tekstitöötlejat sa eelistad ja miks?

Erinevalt teistest paljudest arendajatest, kes kasutavad emacs’i või vim’i, eelistan mina SlickEdit’i. See on täiesti korralik kommertsrakendus, kus on sisse-ehitatud sümbolite andmebaas LibreOffice’i laadse projektiga sobivas mahus. Samuti leiab sealt kõikvõimalikke kasulikke funktsioone, mis hoiavad mu aega ja mugavust kõvasti kokku. Fakt, et ma ka ise antud tarkvara arendamisega kokku puutusin, ilmselt andis esimese tõuke ja siin ma sellega olen.

Kuidas sa LibreOffice’ist kuulsid?

Noh, on raske olla sellest mitte kuulnud, kuna olen projektiga olnud seotud alates selle sünnist.

Miks sa projektiga ühinesid?

Sattusin siia tänu mu tööandjale, SUSE’ile.

Milline oli sinu esmane koostöö kogemus LibreOffice’iga?

Veelkord, sedalaadi küsimustele ei saa ma päris üheselt vastata, sest olen projektis kaasa löönud esimest päevast. Aga ma pean märkimist väärivaks seda, et meie uus git-il põhinev repositoorium on minu tööd 100 korda kergemaks teinud kui vana süsteemiga, mis polnud tegelikkuses muud kui vaid käsitsi meisterdatud pakettide haldus-süsteem, mis oli cvs/subversion/mercurial repode ümber mähitud. Kui sulle on tuttavlik Go-oo projekt, siis täpselt sellest ma räägingi.

Nüüd, kui ma vaatan Go-oo projekti süsteemile tagasi, oli tegemist kohutavalt ebaefektiivse ja mitte just parima loovust toetava keskkonnaga. Tol ajal ma küll nii otseselt ei mõelnud, aga nüüd küll. Meil oli ka alustava LibreOffice’i projekti süsteemi juures mitmeid tahumata nurki. Hea uudis, mis mind rõõmsaks teeb, on muidugi see, et oleme saanud vahepeal süsteemi edasi arendada ja suurem osa veidrustest on nüüd parandatud.

Mida sa selle aja jooksul teinud oled?

Olen alates projekti algusest teinud mitmeid asju. Sõltuvalt oma töö iseloomust, tegelen ma mitmete Calc’i arendustega ja minu jaoks on raske koostada individuaalset saavutuste nimekirja. Üldiselt, asjad mida olen teinud saab kategoriseerida järgmiselt:

  1. koodipuhastus
  2. uued funktsioonid ja täiustused
  3. tuuma restruktureerimine parema hoolduse/suutlikkuse/mälujälje parandamiseks

Viimasel ajal fokuseerin oma tegevust peamiselt jõudluse täiustamisele ja tuuma restruktureerimisele, et muuta koodi lahtisemaks, paremini hooldatavaks ja üldiselt paremini toimivaks. Need muutused ei jõua kasutajani küll visuaalselt, kuid on minu arvates sama olulised kui nähtavad funktsioonid.

Olen töötanud ka koodi väljaviimisega välistesse projektidesse, mida hallatakse väljaspool LibreOffice’it. Mdds ja orcus projektid on selliste pingutuste headeks näideteks.

Millist omapoolset panust LibreOffice’ile siiani sa ise kõige tähtsamaks pead?

Edasiarendused Pivot-tabeli mootorisse, mis on nüüd 3.6 versioonis väga heas vormis, ja loendamatult palju üksuste testimise koodi alates projekti käivitamisest.

Kuidas see kasutajaid mõjutab?

Loodetavasti peavad kasutajad Pivot-tabeleid kasutades vähem erinevate asjade taga ootama. Lisaks, meie üksus-testide raamistiku suutlikkus aina suuremat osa koodist automaatselt testida tähendab väiksemat võimalust tagasilangusteks. Kahjuks pole meie testide raamistiku poolt kaetav ala piisav ja me peaksime endiselt usinalt testide koodi kirjutama erinevate pisivigade ennetamiseks. Aga asjad arenevad ja loodetavasti kasvab üksus-testide arv ja ulatus koos uute versioonide ja koodimuutustega.

Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa sooviksid paremaks teha?

Minu visiooniks projektis on muuta kood rohkem modulaarsemaks – viies rohkem koodi mdds’i, orcus’i vms vähendamaks koodi hooldust. Lisaks tuleb tõsta üksus-testide ulatust väljalasete koodi kvaliteedi tõstmiseks. Ja loomulikult, ma ei saa unustada ka Calc’i kiiruse tõstmist kõigis valdkondades. Aga selle saavutamiseks tuleb meil teha väga mitmeid muutusi paljudes erinevates kohtades.

Samuti sooviksin ühel päeval korralikult jännata ja aru saada joonistuskihi koodist. Praegu tean ma väga vähe, minimaalselt, et hakkama saada. Jätkates Calc’i joonistuskihi koodi, mis põhineb suures osas ühisele joonistuskihi koodile kõikide rakenduste vahel, suuremahulise restruktureerimise ja arhitektuuri taasehistamisega ei ole ühel päeval selline teadmiste tase enam piisav. Ühel hetkel võiks seda olukorda muuta.

Tabeli kood veel üks elajas, mille kohta meil korralik teadmine puudub. Mitmeid meist, kaasa arvatud mina, oleme seda koodi uurinud, aga see tundub ikkagi kuidagi “võõras”. Oleks tore seda muuta.

Lisaks, me peame tõsiselt ette võtma ods ja xlsx impordi kehva jõudluse. See on lahendamiseks keeruline ülesanne, ja kuigi mul on mõned ideed laadimise kiirendamiseks, on tegemist pigem ikkagi pika-ajalise muudatusega kui homme juhtuva asjaga. Mul on mõned prototüüpmõtted orcus’es, aga väljakutse seisneb nende ideede materjaliseerimises, et need LibreOffice’is korralikult toimiksid. See ei saa kerge olema, ent ükspäev peab selle asjaga tegelema.

Viimaks, ma tõesti sooviksin restruktureerida Calc’i tuumakesta hoidlat, et saada kasu uuematest CPU vektoriaalsest toest, kasutada ära GPU-d või isegi lubada mõne superarvuti klastri lisamist arvutusfunktsioonide massiivseks kiiruse tõstmiseks. Selle saavutamine saab peamiseks arhitektuurseks väljakutseks, aga see saab ka väga huvitav olema.

Millist nõu sa annaksid uutele LibreOffice’i arendajatele, kes teevad oma esimesi parandusi/täiendusi?

Tee omale täpselt selgeks, mida sa soovid selle projektiga saavutada ja, kui võimalik, proovi püsida ühel kindlal alal ning anna minna.

Kas sa tegeled veel millegi põnevaga peale häkkimise?

Tegelikult mitte eriti. Üldiselt kipun ma kulutama palju aega uusimate puhta energiaga arenduse uurimusega. Kahju, et mul ei ole võimalik selles vallas ise midagi eriti teha ja ma saan ainult õppida, milliseid hämmastavaid asju on teised inimesed selles valdkonnas teinud. Usun, et meil on globaalse suurusega energiakriis, ja ma tõesti olen selle väga raske küsimusega tegelejatele tänulik. Samal ajal tegelen ma ka ise rakenduste efektiivsuse suurendamisega – rakendus täidab ülesandeid kiiremini, kulutades vähem CPU võimsust ja hoides sellega kokku nii elektrienergiat kui ka üleliigse soojuse teket.

Suur tänu aja ja vastuste eest! Ootame põnevusega uusi koodiridu meie lemmikkusse kontoritarkvara paketti!

Document Foundation tähistab oma esimest aastapäeva

LibreOfficele anti hiljuti IDG InfoWorld BOSSIE 2011 aasta auhind ja OWF Experiment 2011 aasta auhind parima avatud lähtekoodiga tarkvara eest.

Internet, 28 September 2011 – Document Foundation (The Document Foundation, TDF) tähistab oma esimest aastapäeva, aasta on möödunud LibreOffice projekti avalikustamisest ja esimese beetaversiooni välja laskmisest. “See, mis me oleme vaid 12 kuuga saavutanud, on uskumatu,” ütleb Charles Schulz, juhtivkomitee liige.”Vaatame mõningaid numbreid: meil on 136 liiget, keda on nimetatud seoses nende panusega projekti, meil on umbes 270 arendajat ja 270 lokaliseerijat (kuigi me alati soovime neid juurde), paljud neist on ühtlasi ka liikmed; meil on üle 100 meililisti üle 15 000 lugejaga, kellest pooled saavad kõiki meie teateid ja meist on olnud tuhandeid artikleid meedias üle maailma.

LibreOffice on üle 330 panustaja kombineeritud töö tulemus – sealhulgas ka endised OpenOffice.org arendajad – kes on teinud kokku enam kui 25 000 tegevuse. Arendajate kogukond on hästi tasakaalus firma poolt sponsoreeritavate panustajate ja iseseisvate kogukondlike vabatahtlikeni: SUSE ja projekti uustulnukatest kogukondlikud vabatahtlikud teevad umbes 25% kogu tööst, edasine 20% tuleb RedHat’ilt ja veel 20% OpenOffice.org koodibaasist. Ülejäänud töö tuli TDF’i eelsetelt panustajatelt, Canonical arendajatelt ning sellistelt organisatsioonidelt nagu Bobiciel, CodeThink, Lanedo, SIL, ja Tata Consultancy Services.

Kogu see töö annab tulemusi. Kiirem, usaldusväärsem ja rikkalikumate omadustega, kui selle eelkäijad, LibreOffice kogemus on senini parim, endise StarOffice koodibaasil areneval pärandusel tehtust. Nagu InfoWorld ütles: “Uusimad omadused näitavad, et enam tähelepanu on suunatud jõudluse parendamisesse ning toote muutmiseks äritööriistaks ja vähem “mina ka” katseks.”

“Tänu uustulnukaid soosivale suhtumisele, vabalt kopeeritavusele ja sellele, et ei nõuta autoriõiguste üleandmist on Document Foundation esimese aastaga ligi meelitanud enam  aktiivseid arendajaid kui OpenOffice.org projekt esimese kümnendiga”, ütleb Norbert Tiebaud, projektiga esimesest päevast peale seotud olnud häkker, kes alustas LibreOffice koodiga 28 septembril 2010 ja on nüüd ka TDF Projekteerimise juhtivkomitees.

Allalaadimiste hulk alates 25 jaanuarist 2011 (päev millal esimene stabiilne versioon välja lasti) on just ületanud 6 miljonit 81’lt TDF peeglitelt ja 7,5 miljonit, kui lisada välised veebilehed (nagu Softpedia), kes pakuvad sama paketti. Lisaks on palju kasutajaid, kes installeerivad LibreOffice CD’lt, mis on veebis saada olevatelt ISO’delt põletatud või siis ajakirjadega kaasas. TDF hinnangul on üle maailma LibreOffice installeerinud alla laadides või CD’delt 10 miljonit kasutajat. Üle 90% neist kasutab Windowsi ja 5% MacOS’i.

Linuxi kasutajad jällegi saavad LibreOffice oma tarkvaralaost. Toetudes IDC  hinnangutele uue või uuendatud Linuxi instalatsioonidele 2011 aastal hindab TDF kokku 15 miljonit Linuxi kasutajat, kuna LibreOffice on kontoritarkvara valikus kõikidel Linuxi distributsioonidel.

TDF hinnangul on LibreOffice’l üle maailma 25 miljonit kasutajat, mis on kooskõlas plaanidega jõuda kümnendi lõpuks 200 miljoni kasutajani.

“Kui OpenOffice.org kogukond otsustas hargneda iseseisvaks, kogukonna juhitud projektiks, olin ma elevil ja soovisin, et seda saadaks edu. Parim viis seda kindlustada oli aktiivselt osaleda ja kohe esimesest päevast peale ma otsustasin, et ma soovin olla osa meeskonnast. Ma töötan LibreOffice dokumentatsiooni ja veebilehe sisuarendusega, opereerin projekti tarvis Alfresco platvormiga ja pakun tuge turundusgrupile. LibreOffice on tõepoolest elav, edukas ja aktiivne projekt, me kõik oleme otsustanud kindlustada, et selle edulugu jätkuks,” ütles David Nelson, veel üks esimesest päevast peale projektis osalenud vabatahtlik, kes võeti tema panuses eest Document Foundationi liikmeks.

TDF ümbritsev kogukond koguneb 12-15 oktoobril 2011 Pariisis esimesel LibreOffice konverentsil (http://conference.libreoffice.org/). Huvitatud inimesed peaks id registreeruma: http://conference.libreoffice.org/conference-registration/.

LibreOffice’it saab alla laadida http://www.libreoffice.org/.

MÄRGE LUGEJATELE: Kui TDF oleks kasutanud vana OpenOffice meetrikat ning lugenud kõiki  klikke peegelsüsteemis, oleks allalaadimiste arv üle 22 miljoni.