LibreOffice versioon 3.5.2 kättesaadav

Dokumendi Fond andis 5. aprillil 2012 teada LibreOffice versiooni 3.5.2 väljaandmisest, mis on LO 3.5 perekonna järjekorras kolmas väljalase.

Antud versioon on mõeldud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, sisaldades mitmeid LO kvaliteedianalüütikute ja kasutajate poolt leitud bug’ide ja pisivigade parandusi.

Samal ajal jätkab LibreOffce’it haldav Dokumendi Fond suurenemist – uusi projektiga liituvaid programmeerijaid ja vabatahtlikke tuleb pidevalt juurde, kes tegelevad nii arenduse, kvaliteedihalduse kui ka lokaliseerimisega.

Kõige kõnekamaks saavutuseks on näiteks puhtalt programmeerijate arv Fond’is – 429 (376, kui mitte arvestada endiseid Sun/Oracle töötajaid).

Alljärgnevalt ka väike diagramm Dokumendi Fondi koondnäitajatega:

LibreOffice versioon 3.5.2 on allalaetav siit

Väljastati LibreOffice’i versioon 3.4.6

22. märtsil 2012 andis Dokumendi Fond (The Document Foundation) välja LibreOffice versiooni 3.4.6. Sellest on eemaldatud võimalik turvarisk ning mitmed vead.

Mõned olulisemad parandused:

Base

  • Enam ei täideta andmebaasist saaud NULL väärtust tüübipõhise vaikeväärtusega
Calc
  • Lahendatud probleem graafikaga dokumendi HTML-i eksportimisel
  • Salvestamisel tekkivate kokkujooksmiste lahendamine
Impress
  • Käsilehtede printimisel ei looda enam tühja slaidi
Writer
  • Eemaldatud on mitmed probleemid seoses lehepiiride ja kavanditega

3.4 väljalaskeseerias on LibreOffice 3.4.6 viimane planeeritud väljalase. Alates 2012 aasta algusest on LibreOffice’i arendajate põhiline fookusala olnud 3.5 seeria. Versioon 3.4.6 anti välja kasutajate jaoks, kellel on vaja rohkem aega versioonile 3.5 ülemineku planeerimiseks ja edukaks kasutuselevõtmiseks.

LibreOffice 3.4.6 on kättesaadav siit (tuleb valida sobiv platvorm, versioon ja keel).

Värske LibreOffice 3.5.1 pakub lisaturvalisust ja -stabiilsust

15. märtsil 2012 andis Dokumendi Fond (The Document Foundation) välja värske versiooni LibreOffice’i 3.5 perekonnast. Tegemist on versiooniga, mida soovitame privaatkasutajatele ja mis sisaldab mitmeid põnevaid uusi funktsioone.

Mõned märkmed versiooni 3.5.1 kohta:

  • Tegemist on täpselt sama versiooniga, mille nimetuseks oli varem LibreOffice 3.5.1 Väljalaskekandidaat 2 (Release Candidate 2). Seega ei ole Sul uut versiooni vaja, kui oled juba eelpool nimetatud väljalaskekanditaadi arvutisse salvestanud.
  • Windows’i versiooni on kaasatud erinevad keeled. Keele saad valida installerit kasutades. Abifailid on eraldi salvestuspakina alla laetavad või kasutatavad online-internetis.
  • Windows’i kasutajad, kelle LibreOffice’i versioon on vanem kui 3.4.5 peaksid enne 3.5.1 versiooni oma vana LibreOffice’i arvutist eemaldama või uuendama selle eelnevalt versioonini 3.4.5. Vastasel korral võib kõige värskema LibreOffice’i installatsioon ebaõnnestuda.
  • Windows’i kasutajad, kelle arvutis on installeeritud OpenOffice, on soovitatav see enne LibreOffice’i salvestamist eemaldada. Põhjuseks on asjaolu, et mõlemad kontoritarkvarad kasutavad samu failitüüpide seoseid ning see võib tekitada ootamatuid probleeme.
  • Windows 2000 kasutajad võivad vajada süsteemiuuendust (saadaval siit), enne kui teil on võimalik LibreOffice’it installeerida.
  • Linux’i kasutajatel on soovitatav kasutada näiteks OpenJDK Java paketti. On teada, et näiteks GCJ Java paketil on mitmeid probleeme LibreOffice’iga ühildumisel.
  • LibreOffice sisaldab kõiki OpenOffice.org 3.3.0 turvauuendusi ning ka mitmeid koodipuhastamisest tulenevaid riskide maandamisi.
  • LibreOffice 3.5 kasutab ODF versiooni 1.2. Avades LibreOffice’is koostatud dokumente Microsoft Office 2010-ga, teatatakse dokumendid olevat vigased. See on põhjustatud asjaolust, et Office 2010 toetab kuni ODF 1.1 versioone. Täpsemat infot saad siit.

LibreOffice on nüüd kättesaadav Intel AppUp keskuses

Veebruari lõpus, täpsemalt 20.ndal, lisati LibreOffice’i rakendus Intel’i AppUp poodi. See on tasuta LibreOffice’i kontorirakendus kõigi komponentidega, mis sisaldab endas viite erinevat keelt: Inglise, Saksa, Prantuse, Hispaania ja Itaalia keelt.

Intel AppUp center

Tegemist on Intel’i poolt 2010 aastal ellu kutsutud online rakenduste poega, mis pakub tarkvara Microsoft Windows’i ja MeeGo’d kasutavatele seadmetele. Olgu selleks siis netbook, sülearvuti või personaalarvuti.

AppUp keskuse kasutamiseks Windows’is tuleb alla laadida AppUp’i klienditarkvara, mis on kättesaadav siit. Pärast registreerimist saab kõiki poes olevaid rakendusi või tarkvara alla laadida ja vajadusel ka osta. AppUp keskus aktsepteerib oste läbi krediitkaardi (Visa, Mastercard) ning seda saab teha ka Eestist.

Intel liitub Avatud Dokumendi Fondi Nõuandekoguga

Seoses LibreOffice’i lisamisega AppUp repositooriumisse, astub Intel ka TDF Advisory Board’i (Avatud Dokumendi Fondi Nõuandekogu) liikmeks, millega toetab nii finantsiliselt kui ka teadmiste, kogemuste jagamisega LibreOffice’i arengut. Nõuandekogu tegeleb eelkõige Avatud Dokumendi Fondi sponsorite esindamisega ning jagab nõuandeid, juhendeid ja ettepanekuid Avatud Dokumendi Fondi juhtkonnale. Täpsemat infot TDF Advisory Board’i kohta saab siit.

LibreOffice areneb võimsalt!

LibreOffice’it haldav Avatud Dokumendi Fond (The Open Document Foundation) asutati 10. septembril 2010. Selle aja jooksul on edasiminek olnud tohutu, eriti arenduse seisukohast. Projekti tuumaks olev arendajate meeskond on suutnud enda juurde meelitada ligi 400 uut tegijat, rääkimata vägagi ambitsioonikatest eesmärkidest – õige pea on oodata LibreOffice’i uut verstaposti, versiooni 3.5.

Uue versiooni eelõhtul, mille tähtajaks on seatud järgmine nädal (2012. aasta 6. nädal), on siiski veel palju tööd teha. Järgmine versioon on olulise tähtsusega, näidates arengusuundi mitte ainult kitsale spetsialistide ja arendajate ringile, vaid ka lõppkasutajatele: oodata on lihtsamat, mugavamat ja uute võimalustega kontoritarkvara. Uuest versioonist saab põhjaliku ülevaate täna ja homme (4.-5. veebruar) Brüsselis toimuval FOSDEM 2012 konverentsil.

FOSDEM (The Free and Open source Software Developers’ European Meeting) on suurim mittekommertslik vaba ja avatud lähtekoodiga tegelevate kommuunide konverents, milles osalemine on kõigile avatud ja tasuta. FOSDEM sai alguse 2000. aastal, kui Linux’i liikumise fänn, Raphael Bauduin, otsustas kutsuda kokku väikse grupi vaba tarkvaraga tegelevaid arendajaid.

FOSDEM’i eesmärgiks on tuua kokku erinevad arendajad ja uudistajad ning võimaldada neile aeg ja koht ideede ning mõtete vahetamiseks. See on üritus, kus inimesed saavad omavahel uusi sidemeid luua, tutvuda vaba tarkvara arengute ja uudistega ning tunnustada vaba lähtekoodiga tarkvaraprojekte. Tänaseks päevaks on FOSDEM kasvanud rohkem kui 4000 inimest kokku toovaks konverentsiks, mida peetakse Université libre de Bruxelles’i (Brüsseli Vaba Ülikool) campuses.

LibreOffice’i kava FOSDEM’il on ära toodud siin.

Huvilistele toome siinkohal ülevaatliku pildi LibreOffice’i arendust puudutavast statistikast, mille kohta antakse lisainfot ja kommentaare ka eelmainitud konverentsil:

Tdf infographics

Pilt on täissuuruses allalaetav PDF-ina ja JPG-na.

LibreOffice’i uus 3.4.5 versioon saadaval!

Eile väljastati LibreOffice’i uus versioon, milleks on 3.4.5.

Uues versioonis on parandatud erinevaid pisivigu ning tõstetud kogu tarkvarapaketi stabiilsust. Näiteks on saanud vigade parandusi Base, Calc ning Writer, kõrvaldades puuduseid, mis lõppesid näiteks tarkvara sundsulgumisega.

Täielik nimekiri parandustest on kättesaadav siit (inglise keeles).

LibreOffice 3.4.5 on parim tasuta kontoritarkvara pakett igale kasutajale, sealhulgas ka konservatiivsele ettevõtetele, kes kasutavad siiani 3.3.4 versiooni.

2011 aastal võitis LibreOffice InfoWorld’i BOSSIE 2011 parima vaba lähtekoodiga tarkvara auhinna ning lisaks ka Open World Forum Experiment’i auhinna kõige populaarsema tarkvara kategoorias.

Uue versiooni saad alla laadida siit.

LibreOffice – 2011 aasta parim vaba lähtekoodiga tarkvara

Vastavalt CRN’i koostatud top 10 nimekirjale, on LibreOffice parim vaba lähtekoodiga* tarkvara aastal 2011.

Nagu selgub, on LibreOffice’i arendajad tublisti suurendanud kasutajamugavust ning funktsionaalsust, eriti Impress’i ja Calc’i jaoks. Mainimata ei ole jäänud ka pea kõigi levinumate failiformaatide (ODF, .doc, RTF, HTML, XML, .ppt, .xls) tugi.

Arvestades, et LibreOffice tuleb kaasa koos Ubuntu Linux’i operatsioonisüsteemiga ja mida tõenäoliselt veel miljonitesse arvutitesse installeeritakse, on LibreOffice’i kasutajaskond suur. Ning nad ei pea pettuma.

Olgu siinkohal välja toodud ka top 10:

1. LibreOffice
2. Ubuntu 11.10
3. Linux Mint 12
4. Firefox For Android
5. Android 3.XX
6. MySQL 5.6
7. Asterisk 10
8. OpenStack
9. Ubuntu 11.04
10. Fedora 16

*Üldjuhul nimetatakse avatud lähtekoodiks mistahes programmi, mille lähtekood on tehtud programmeerijatele ja kasutajatele kättesaadavaks nii kasutamiseks kui muutmiseks. Avatud lähtekoodiga tarkvara töötatakse välja ja arendatakse koostöös avalikkusega ning see on saadaval tasuta (vallaste.ee)