KKK

Alljärgnevalt oleme kogunud kokku kõige levinumad küsimused LibreOffice’i kohta. Kui sa siit oma küsimusele vastust ei leia, võta meiega ühendust näiteks foorumis.

  1. Selleks tuleb esmalt alla laadida LibreOffice’i eesti keele pakett, mille leiad meie allalaadimise leheküljelt. Palun veenduda ka selles, et laaditakse alla enda platvormile sobiva ja LibreOffice’ga ühesuguse versiooniga keelepakett. Vt paigaldusjuhised MS Windows, Linux, macOS.
  2. Kui allalaadimine on lõppenud, käivita allalaetud eesti keele paketi paigaldamine ning vii see lõpuni. Et kõik õnnelikult õnnestuks, sulgeda eelnevalt ka LibreOffice’i kiirkäivitaja (kui see on kasutusel)
  3. Käivitada LibreOffice ning avada Tools menüüst Options
    libo_tools-options
  4. Avanenud dialoogiaknas ava Language Settings’i alt Languages vaheleht ning User interface’i keeleks vali Estonian
    libo_languages
  5. Vajuta OK nuppu ja taaskäivita LibreOffice’i tarkvara
    libo_restart_after-changing-language-settings

Peale taaskäivitamist on LibreOffice eestikeelne.

Samad dialoogid ka eestikeelses versioonis:

libo_tooriistad-satted

libo-keeled

libo_taaskaivitus-peale-keelesatete-muutmist

Otseselt eesti keeles LibreOffice’it otse alla laadida ei saagi, vaid see tuleb pärast LibreOffice kontoritarkvara paketi arvutisse salvestamist paketile lisada. Selleks tuleb alla laadida eesti keele lisapakk, mille leiad meie allalaadimiste leheküljelt sinule vastava LibreOffice’i versiooni alt.

Jah, LibreOffice on täiesti tasuta. Sa ei pea maksma selle allalaadimise, installeerimise ega kasutamise eest. Nii on ja nii jääb. See on LibreOffice’i projekti üks aluspõhimõtteid ning sinulgi on võimalik sellesse oma panus anda.

LibreOffice on loomulik jätk OpenOffice’i projektile, mida alates 2010. aastast haldab Dokumendi Sihtasutus (The Document Foundation). Kogukond, kes tegeles OpenOffice’i arendamisega, ei pidanud aga võimalikuks korporatiivsetes tingimustes vaba tarkvara arendamist ning otsustati luua täielikult iseseisev ja sõltumatu organisatsioon – Dokumendi Sihtasutus (Document Foiundation). See Saksamaa mittetulundusühingu reeglite järgi loodud asutus tegeleb LibreOffice’i kogukonna juhtimisega ning LibreOffice’i projekti haldamisega.

Lähemalt saab lugeda fondi kodulehelt: http://www.documentfoundation.org/ ja Wikipediast – https://en.wikipedia.org/wiki/The_Document_Foundation

Allalaadimispaketi suuruse vähendamiseks oleme otsustanud abitekstid internetis esitada.

Ka eesti keeles on LibreOffice’i kasutamiseks palju õppematerjale. Näiteks võid sa Writer’i kasutamise õpetusi vaadata meie abimaterjalide lehelt siit, sarnased abitekstid on meie lehel kättesaadavad ka Impress’i kasutamiseksLisaks võid leida Calc’i e-kursuse.

Nii saab igaüks ise abitekste oma emakeeles täiendada. Pikemas perspektiivis püüame luua olukorra, kus kasutajad ise loovad ja arendavad abitekste, need on alati kohe saadaval ja abitekstide uuendamiseks ei pea ootama uue LibreOffice parandatud ja
täpsustatud versiooni.

Sellegipoolest on sul võimalik abitekstid eraldi alla laadida. Eestikeelne abipakk on
kättesaadav meie allalaadimiste lehel
, LibreOffice’i allalaadimislingi all. Koos eesti keelse paketiga võid salvestada ka teisi keeli.

LibreOffice kasutamine eeldab teatud tarkvaraliste ja riistvaraliste nõuete täitmist sinu arvuti poolt. Kuna LibreOffice on mõeldud töötamiseks ka väikese jõudlusega seadmetel, töötab üldiselt LibreOffice suurepäraselt kõikides tänapäeva ning ka vanemates arvutites. Täpsem info ajakohastatud süsteeminõuetest on kättesaadav siit.

Jah, sa võid LibreOffice’it kopeerida nii palju kui soovid ja jagada seda nii palju kui jaksad. Lisaks ei ole vahet, kas saaja on eraisik või äriettevõte. Tegelikult, mida rohkem sa LibreOfficit kopeerid ja levitad, seda õnnelikumad on LibreOffice loojad.

Siiski, LibreOffice on vaba tarkvara, mis esitab mõned nõudmised: nimelt peab sinu levitatavale LibreOffice’i koopia tarvis olemas olema ka lähtekood või viide sellele. LibreOffice lähtekood on kättesaadav siit:

http://download.documentfoundation.org/libreoffice/src/

Loomulikult. LibreOffice on vaba avatud lähtekoodiga tarkvara, mille lähtekoodi võid sa siit laadida ning teha sobivad muudatused. Tegelikult, sa oled täiesti oodatud selliseid asju tegema ning kui sa peaksid selle vastu suuremat huvi tundma, võta kindlasti ühendust LibreOffice’i peamise arendustiimiga.

Professionaalina võib sulle huvi pakkuda näiteks erinevate laienduste programmeerimine. (selleks soovitame sul laadida SDK paketi). Kui sinu kogemustepagas aga on veel väike, on ka sulle sobivaid ülesandeid koodiga töötamiseks (kommentaaride ja kasutu koodi eemaldamine jmt). Ka sellised tööd vajavad tegemist ning see on hea võimalus kodeerimisega lähemalt tutvust teha, liiati on alati abiks suurte kogemustega programmeerijad.

Pane aga tähele, et kogu arendusprotsess eeldab vähemalt kesktasemel inglise keele oskust. Kohalikul tasandil inglise keele oskust vaja ei ole. Kui oled huvitatud LibreOffice Eesti kogukonna loomisest ja haldamisest, anna sellest märku meie foorumis

LibreOffice´t on väga lihtne paigaldada nii Windowsi, macOS’i kui ka Linuxisse. Enne LibreOffice´I paigaldamist Linuxisse veendu, et see ei ole juba eelnevalt operatsioonisüsteemi lisatud. Õpetuse selle kontrollimiseks ja eemaldamiseks leiad siit. Nimelt paigaldatakse LibreOffice enamlevinud (et mitte öelda kõikide) Linuxi distributsioonidega automaatselt. Põhjalikuma ülevaate saamiseks loe eestikeelseid paigaldusjuhendeid, mis on kättesaadavad järgmistele operatsioonisüsteemidele:

GNU (General Public License) on mõeldud selleks, et garanteerida Sinu vabadus tasuta tarkvara jagamiseks ja muutmiseks. Lihtsamalt öeldes, GNU ülesandeks on teha kindlaks, et tarkvara on tasuta kõikidele kasutajatele. LGPL litsents (the Lesser General Public License) kehtib kõigile Vabatarkvara Fondi ja teistele autoritele kes otsustavad seda kasutada, spetsiaalselt määratud tarkvara pakettidele – tüüpiliselt andmekogudele.

LibreOffice´ile kohaldatud LGPL litsentsi kohta saad täpsemat infot siit.
Kui soovid saada rohkem informatsiooni LGPL-I kohta, siis loe seda artiklit:
http://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License

Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega. CC litsentsi alusel oma teost litsentseerides on litsentsiandjaks autor või autoriõiguste vastav omaja, litsentsisaajaks aga üldsus. Tavaliselt on sellise litsentsiga kaetud objektid tasuta.

Põhjalikuma ülevaate saamiseks võiks külastada järgnevat lehekülge: http://www.creativecommons.ee/

Kui sa soovid kuulda, kuidas LibreOffice´i hääldada, kasuta selleks allpool toodud linki. See viib sind Google Translate´i lehele, millel on võimalik kuulata ka sõnade hääldust.. Avanenud Google Translate´i lehel vajuta „Kuula“ nuppu:

http://translate.google.com/#fr|en|LibreOffice

Sõna „Libre-Office“ on kokku pandud kahest sõnast – “Libre” tuleneb prantsuse keelest, tähistades sõnapaaris vabadust. Sõna “office” on täiesti tavaline inglise keele sõna, tähendades kontorit.

Jah, kasutusjuhendid on olemas ja neid näeb aadressil http://www.libreoffice.org/get-help/documentation/. Iga LibreOffice’i komponendi kohta on piisavalt põhjalik PDF või ODT vormingus dokument olemas. Kui üks suur dokument on liiast, leiad siit iga kontoritarkvara komponendi kohta eraldi peatükistatud dokumendid:

https://wiki.documentfoundation.org/Documentation/Publications#User_Guides

Aja jooksul lisanduvad LibreOffice Eesti veebikeskkonda ka eestikeelsed juhendid ja õpetused.Ülevaate kõikidest abimaterjalidest meie keskkonnas leiad siit.

Jah, LibreOffice võimaldab ikoonide kujundust muuta. Selleks ava Tööriistad menüüst Sätted ning avanenud dialoogaknas klõpsa Vaade seadetele. Leia üles ikoonide suurus ja stiil ning vali endale sobivad. OpenOffice’i laadse välimuse saavutamiseks on soovitatav valida Galaxy stiil.

LibreOffice on saadaval mitmetele eri platvormidele, sealhulgas Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux (Debian, Ubuntu, Fedora, Mandriva, Suse, …). Lisaks on olemas LibreOffice Portable, mis töötab PortableApps.com platvormil ja mida on võimalik kasutada kõigis kaasaskantavates mäluseadmetes ja ka näiteks pilvepõhistes lahendustes. Lähemalt loe LibreOffice Portable’st siit.

Erinevate arvutiversioonid leiad meie allalaadimiste leheküljelt.

LibreOffice’i laiendused ehk LibreOffice Extensions on LibreOffice’i kontoritarkvara võimalusi suurendavad tööriistad. Need pisikesed rakendused võivad sinu tööd oluliselt lihtsustada või anda vajalikke lisafunktsioone. Ülevaate LibreOffice’i laiendustest leiad siit ning artikli antud teemal võid leida siit.

Kõik LibreOffice’i laiendused on kättesaadavad veebiaadressilt http://extensions.libreoffice.org/.

Jah, LibreOffice on võimeline lugema, muutma ja salvestama mitmeid teiste kontoritarkvarade failivorminguid, sealhulgas nii Microsoft Office’i, OpenOffice’i ja StarOffice’i faile. Võib siiski juhtuda, et LibreOffice ei suuda korrektselt kuvada mingit osa teiste kontoritarkvaradele omasest formaadist või võimalustest. Eelkõige puudutab see Microsoft Office’i patenteeritud funktsioone. Täpsema ülevaate nendest võimalustest leiad siit.

Kolm kõige suuremat erinevust LibreOffice’i kasuks:

  1. Tasuta ja kõigile enimlevinud platvormidele
  2. PDF vormingu toetus – Hybrid PDF toetus, PDF import ja eksport.
  3. Täielik integratsioon kõigi kontoritarkvara komponentide vahel

Kolm kõige suuremat erinevust LibreOffice’i kahjuks:

  1. E-kirja tarkvara puudumine
  2. Online versiooni puudumine kontoritarkvarast
  3. Sünkroniseeritud, mitme kasutajaga, üheaegne dokumendi muutmise võimaluse puudumine

Jah. LibreOffice on vaba lähtekoodiga tasuta tarkvara. See tähendab, et seda võib kasutada mistahes viisil, sealhulgas ka äri- või elukutselistel aladel. Täpsema info saamiseks loe LibreOffice’i GNU Lesser General Public License’it inglise keeles või tutvu mitteametliku eestikeelse GNU LGPL tõlkega Pingviini vikis.

LibreOffice’i kontoritarkvara koosneb küll erinevatest komponentidest (Writer, Calc, Draw, Impress, Math, Base), kuid tegelikult on tegemist vaid ühe suure tarkvara erinevate moodulitega. Seega eraldi komponentide valimist või valimata jätmist võimalik teha ei ole. Selleks on mitmeid põhjuseid.

Kui soovid näiteks ruumi kokkuhoiu eesmärgil paigaldada ainult Writeri ja Calc’i, siis jääb tarkvara suurus umbes 10% väiksemaks, kui koos kõigi teiste komponentidega. Lisaks tuleks sellisel juhul koostada ka erinevad paigalduspaketid, mis on sisuliselt ebaefektiivne andmete mitmekordne dubleerimine.

QA tähendab lühidalt Quality Assurance ehk eesti keeles kvaliteedi tagamine. Selle eesmärgiks on tõsta ja testida LibreOffice’i kontoritarkvara ja kindlustada selle hea tase kasutajatele. Kvaliteedikontroll käib kaasa kõigi tarkvara-arenduse etappidega, alustades esimeste ideede testimisest kuni tarkvara lõppversiooni väljastamiseni.

Kui oled leidnud mõne vea (nimetatakse bug‘iks), on kõige mõistlikum kõigepealt kontrollida, kas keegi on äkki sama või analoogse juhtumi juba vearaportite leheküljele teatanud. Kui see on juba olemas, on mõistlik seda oma veakirjeldusega kommenteerida. Samuti võib sealt leida ajutisi lahendusi või mõne teise võimaluse oodatud tulemuse saavutamiseks.

Kui aga vearaportite lehel sellist probleemi ei ole, saad alati abi küsida meie foorumist.

Hea ülevaate LibreOffice’iga seotud toimunud ja toimuvatest kokkutulekutest saad Dokumendi Sihtasutuse Vikist ürituste alamlehelt siit.

Samuti võid hoida pilku peal meie Foorumi ürituste alateemal, mis asub siin: https://libreoffice.ee/foorum/topic/libreofficei-uritused-2013-aastal/

LibreOffice peab oluliseks iga kasutaja võimalust tarkvara oma emakeeles kasutada. Nii palutakse kõigil ettevõtlikel kogukonna liikmetel või tarkvara kasutajatel tõlkida ka LibreOffice’i kontoritarkvara. Lisaks tarkvara kasutajaliidese tõlkimisele tuleb emakeelde panna ka kasutusjuhendid ja kõikvõimalikud abimaterjalid. Ka LibreOffice Eesti veebikeskkond on lokaliseerimise tulemus.

LibreOffice’i kujundamiseks ei ole vaja erialaseid disainiteadmisi, piisab ka vaid julgest pealehakkamisest. Kuna LibreOffice’i kujundused jagunevad suures osas kaheks, kasutajaliides ja graafiline disain, on oodatud ka kõik abikäed selle arendamiseks.

Hetkel on kujundamises kaasa löömiseks kõige lihtsam jälgida LibreOffice Designer’ite viki lehekülge, kus jagatakse õpetusi ka kaasa löömiseks. Selleks on kindlasti vajalik ka inglise keele oskus.

LibreOffice’i ametlik inglisekeelne uudisteblogi asub aadressil http://blog.documentfoundation.org.

LibreOffice Eesti uudised ilmuvad iganädalaselt LibreOffice.ee veebikeskkonnas.

Samuti võib LibreOffice’i kogukonda ja tarkvara puudutavaid inglisekeelseid uudiseid lugeda LibreOffice’i kogukonna poolt loodud http://planet.documentfoundation.org/ keskkonnas.

LibreOffice ootab kõigi toetajate annetusi veebikeskkonnas http://donate.libreoffice.org/. Kasutada saab nii krediitkaarte kui ka PayPal’i kontot, samuti on võimalik pangaülekannete tegemine.

Kõige lihtsam võimalus värskeima LibreOffice’i versiooni kohta info jälgimiseks on lugeda LibreOffice’i salvestuskaustas olevat Readme faili või tutvuda versiooni infoga internetis siin.

Kahjuks või õnneks, olenevalt lähenemisest, ei kasuta LibreOffice tarkvara uuendamist “paikade” (patch) abil. Iga uus LibreOffice’i versioon tuleb uuesti arvutisse installeerida.

Ei, LibreOffice’i ei toeta ega propageeri OOXML’i kasutamist. Antud standard on välja töötatud Microsoft’i poolt ning on endiselt vaidlusaluseks teemaks vaba tarkvara kogukondades. Tegemist on kinnise dokumendivorminguga.

Selleks tuleb avada LibreOffice’i salvestuskataloog ning sealt omakorda avada /program kataloog. Sealt leiad sellise faili, mis kannab nimetust:

  • Linux’is – sofficerc
  • Windows’is – soffice.ini

Nimetatud faili avamiseks kasuta käepärast tekstitöötlejat, leides dokumendist väärtuse Logo=1 ning muuda see väärtuseks Logo=0. Salvesta muudatused ja ongi valmis!

Kui Sul on LibreOffice’i kohta tekkinud küsimusi, millele ei ole KKK-s vastatud või mis ei vääri sinu meelest ka näiteks foorumipostitust, võid oma küsimuse jätta LibreOffice’i Küsimuste portaali, mis asub siin: http://ask.libreoffice.org/en/questions/. Pane tähele, et tegemist on inglise keelse lehega.

Aeg-ajalt juhtub, et erinevatel platvormidel kuvatav sama dokument näeb arvutis ka erisugune välja. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid:

  • Kasutusel on teistsugused kirjastiilid (Font) – ehkki LibreOffice püüab mõlemal platvormil leida sarnaseid kirjastiile, võivad isegi nende stiilide minimaalsed erinevused lõpp-kokkuvõttes dokumendi väljanägemist ja paigutust oluliselt mõjutada.
  • Kahe erineva platvormi peal ei pruugi näiteks printerite vaikimisi seaded kattuda – erinevad printerid (ka ühe tootja eri mudelid) võivad samuti dokumendi paigutust olulisel määral muuta.
  1. Lahenduseks on arvutisse (sõltumata platvormist) puuduolevate kirjastiilide salvestamine;
  2. Printeri seadete muutmine või otsus kasutada vabavaralist PDF dokumendi printerit, mis välistab mistahes platvormipõhiste erinevuste vastuolud.

Selleks tuleb avada Tööriistad menüüst Sätted ning avanenud dialoogaknast laienda Laadimine ja salvestamine sektsiooni. Vaikimisi salvestuse seaded leiad Üldine menüüst.

Pööra tähelepanu Vaikimisi failiformingu ja ODF-’i sätetele, mille alt leiad ka “Alati salvestatakse vormingus:” seade, mis annabki võimaluse vaikimis failivormingu määramiseks.

Selle vea parandamiseks ava Tööriistad menüüst Sätted ning avanenud dialoogaknas ava LibreOffice’i sektsioonist vali Hõlbustuse vaheleht.

Veendu, et “Automaatse fondivärvi kasutamine ekraanil näitamisel” oleks välja lülitatud.