Programmeerimine on seotud inimestega: seega palun räägi meile natukene endast:
Minu nimi on Tor Lillqvist. LibreOffice IRC’s tuntakse mind tml_ nime all. Ma elan Helsingis koos oma naise ja meie 10 aastase tütrega. Minu poeg on juba täiskasvanud ja elab omaette. Minu kireks on rongid (moodsad ja hilisaegsed elektri- ning diiseltehnoloogiaga, aurunostalgia mind ei tõmba), heade raamatute lugemine, väljakutsuva ja/või hea muusika kuulamine, kujutav kunst, arhitektuur ja reisimine.
Viimati lugesin Benjamin Hale “Bruno Littlemore evolutsioon”, Christopher Hitchensi “Hitch-22” ja George Orwelli “Austusavaldus Katalooniale”. Mulle muljet avaldanud kunstimuuseumide seas on Bilbao Guggenheim ja Bostoni ICA. Mulle meeldib näiteks David Sylviani, Nico, Steve Reichi, Sigur Rósi ja Erik Satie muusika ning rechenzentrum, Emilie Simon, Carnatic ja Gamelan.
Mis oli sinu kõige esimene programm?
Ilmselt mingi tobe ülesanne ülikoolilt. Ma ei olnud enne ülikooli arvuteid kasutanud. Või tegelikult, mul oli programmeeritav TI kalkulaator ja mõningast programmeerimist ma teismelisena selle peal tegin.
Mida sa teed kui sa parasjagu ei häki LibreOffice kallal?
Loen, magan, söön jne.
Mis ajal sa üldjuhul selle projektiga tegeled?
Mida ma teen tööna, seda teen enamasti tavalistel töötundidel. Lõbu pärast häkkimisega tegelen õhtuti ja nädalavahetustel kui mul on inspiratsiooni ja pole midagi tähtsamat teha.
Milline on sinu eelistatud tekstiredaktor? Ja miks?
XEmacs, kuna see on nii intuitiivne. (See on nali. Ükski tarkvara ei ole intuitiivne). Ma olen kasutanud Emacsi erinevaid versioone 30 aastat ning ma ei näe selle muutmiseks põhjust.
Kas sa töötasid vabavara projektide kallal ka enne LibreOffice’t?
Jah, ja avatud lähtekoodiga ka üldiselt, isegi enne kui see termin leiutati. Ma satun alati töötama “mitte-peavoolu” platvormidega nagu HP-UX samas kui kõik “teised” kes tegelesid sellega, mis sai tuntuks kui avatud lähtekood, kasutasid BSD või SunOS. Näitena varajasest avatud lähtekoodi häkkimisest võin mainida TeX ja Metafont’i portimist HP 1000 A-series’le (16 bitine miniarvuti Unixish OS’ga).
Hiljem, alates hilistest 1990ndatest kuni umbes eelmise aastani portisin GTK+ Windowsile, algselt selleks, et saada GIMP ja siis osalesin tehtu säilitamises. Ühel hetkel, 2005 aastal, mulle isegi maksti töötamise eest asjadega, mis olid seotud katsetega panna Evolutionit Windowsi peal jooksma. Paraku oli mul viimastel aastatel olnud üha vähem inspiratsiooni Windowsil GTK+ asjade häkkimiseks ja viimaks sellel aastal ma tunnistasin/andsin avalikult teada, et ma tegelikult sellega enam ei tegele. Ma ei tahaks seda öelda, aga ma arvan, et ma olen mingil määral kaotanud usu GUI ristplatvormi töövahendite kvaliteeti. Vähemalt vabatahtlike poolt ülevalhoitute omasse.
Mis operatsioonisüsteemi sa peamiselt kasutad?
Windows Server 2008 R2 (Windows 7 serveriversioon ) mu peamisel töölaual, ja siis Mac OS X, iOS ning openSUSE.
Mis sa arvad mis on seni sinu kõige olulisem panus LibreOffice’se?
Ma ei oska midagi eraldi välja tuua. Võib-olla, tuleviku vaatepunktist hinnates, mu vaba aeg häkkides iOS ja Androidi ristkompilatsiooni kallal.
Kuidas see kasutajate jaoks asja paremaks teeb?
Loodetavasti teeb võimalikuks, et LibreOffice koodi kasutavate platvormide rakendused näiteks toetaks haruldasi vanu dokumendiformaate, mis ei ole teiste rakenduste poolt toetatud.(Lõppkasutajatele on sellise rakenduse FLOSS staatus tähtsusetu. Vabandust.)
Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa kõige meelsamini näeksid paremana?
Mulle meeldiks näha koodibaasi veelgi puhtamana. Ma tahaks, et meil oleks julgust peakoodibaasist üle parda heita mõned mõttetud funktsionaalsused, mille üleval hoidmiseks keegi soovi pole avaldanud. (Ma vaatan sinu otsa, Baas.)
Teed sa veel midagi huvitavat kui sa parasjagu ei häki?
Ma naudin fotograafiaga tegelemist. Aga ma ei tegele sellega kaugeltki nii palju, kui mulle meeldiks. Mulle meeldiks, kui mul oleks inspiratsiooni ja aega, et püüda teha muusikat (peamiselt veidraid piikse ja helisid, kahtlemata).
Kas sa räägiksid meile veidi enam oma ristkompileerimise tööst ja miks on see tähtis?
Ma töötan selle kallal, et oleks võimalik ristkomplileerida LibreOffice’t (erinevas astmetes) iOS’ile ((Intel) MacOSX-st), Androidile (Linux’st või MacOSX-st), Windowsile (ükskõik millisest Unix’st sobiliku ristkompileerimise tööriistaga) ja PowerPC MacOSXle (Intel MacOSX-st).
Põhilised ristkompilatsiooni muudatused LibreOffice konfiguratsioonis ja ehituses peaksid olema nüüdseks enam vähem tehtud. Uut koodi (nagu vaja vähemalt teatud ulatuses iOS ja Androidi jaoks) on kirjutatud väga vähe. Ei ole ka planeeritud, et mida selle tööga tegelikult uute platvormide jaoks püütakse saavutada, jne…
Uute, mobiilsete, puutetundlike platvormidele nagu iOS ja Android võib olla kõige mõistlikum kasutada mitte-GUI LibreOffice kooditeeke ja kirjutada aplikatsioonid täiesti algsel viisil algusest peale, mis pärast siis kasutavad LibreOffice teeke.
Aga võib-olla vaid alguses huvi äratamiseks oleks mõistlik teha mõni varajane mängurakendus kummalegi platformile, mis kasutaks teatud hulgas LibreOffice GUI koodi ning vajaks seetõttu GUI töövahendite porti LibreOffices.
Windowsi jaoks on LibreOffice’l ilmselgelt juba olemas kood, mis tagab selle täieliku funktsioneerimise Windowsil. Ülesanne on ainult panna seda ehitama kasutades MiniGW ristkomplileerimise tööriista Microsofti tööriista asemel. See ei ole tühine.
Intelist PowerPC MacOSX juhtum peaks olema kõige lihtsam.
Lõpuks: Jah, ma olen teadlik võimalikust litsentsi kokkusobimatusest LGPL and DRM-jõustavate jaotusmehhanismide vahel nagu iTunes App Store (ja võibolla ka Android Market). Aga minu arvates on sellised arutelud igavad. Ja võibolla Apache asi mõjutab seda kuidagi. Igatahes, mina teen seda häkkimisrõõmu pärast.
Mis on sinu hinnang Windowsi-spetsiifiliste bugide hulgale?
Võib-olla kümme protsenti?
Millisele küsimusele sa veel sooviksid vastata (koos vastusega)?
“Kas sa oled või oled kunagi olnud Kommunistliku Partei liige?”
Ei.
Suur tänu sinu vastuste ja panuse eest!