Dokumendi Sihtasutus tähistab oma projekti teist aastapäeva, millega alustati 28. septembril 2010. aastal. Möödunud 12 kuu jooksul registreeriti sihtasutus Berliinis ning sihtasutuse juhtkond valiti TDF-i liikmete poolt, kus liikmelisus põhineb meriteokraatial, uue sponsorina liitus Intel ja ilmusid LibreOffice’i 3.5 ja 3.6 versioonid. Lisaks on TDF tutvustanud varajasi pilvepõhiseid ja tahvelarvuti prototüüpversioone, mis ilmuvad tõenäoliselt 2013. või 2014. aastal.
1. oktoobril 2012 alustab Dokumendi Sihtasutus rahakogumiskampaaniat, mille ülesandeks on toetada järgmist LibreOffice’i kasvu. “Siiamaani on vabatahtlikud suutnud teha kogu töö projekti toetamiseks, kuid pärast kahte aastat tööd muutub suurelt mõtlemine vajalikuks,” räägib TDF-i juhatuse esimees Italo Vignoli. “Meil oli unistus ja kuna tuhanded inimesed üle maailma aitasid meil selle unistuse teoks teha, siis nüüd peame me tarkvara-arenduse ja propageerimisega jõudma juhtivate tarkvaraprojektide hulka. Kõik 2012. aasta neljandas kvartalis annetavad inimesed loovad aluse meie 2013. aasta eelarvele”.
Kommuuniliikmed on rahakogumiskampaania toetamiseks loonud vastava annetuskeskkonna, kus on võimalik kasutada mitmeid maksevõimalusi, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid, mis asub aadressil http://donate.libreoffice.org. Lehte uuendatakse pidevalt ning kuvatakse hetkeseis ja konkreetselt annetusterahaga saavutatud tulemused.
“24 kuuga oleme projektiga saavutanud tulemusi, mida paljud pidasid alguses võimatuks”, räägib SUSE’i arendaja ja TDF-i juhatuse aseesimees Thorsten Behrens. “Meil õnnestus suurele hulgale inimestele kinnitada, et parim võimalus OOo koodipärandi tuleviku kindlustamiseks on sõltumatu sihtasutuse loomine. Tuginedes Ohloh’ile oleme suutnud pärast kahte lühikest aastat moodustada peale Chrome’i ja Firefox’i kolmanda suurima tasuta tarkvaraprojekti, mis keskendub töölaua rakenduste arendamisele koos ,viimase aasta põhjal arvestades, 325 aktiivse arendajaga”.
LibreOffice on 540 toetaja – nende hulgas ka endised OpenOffice.org arendajad – poolt üles ehitatud ja sinna on tehtud üle 40 000 muudatuse. Programm on kiirem ja stabiilsem ja omab laiemaid valikuvõimalusi kui eelkäijad või konkurendid just tänu kasvavale häkkerite kommuunile, kus kogenumad arendajad õpetavad uustulnukaid kiirusega kaasa tulema. Tänaseks on kogu grupp edukalt jagunenud infrastrutktuuriga, uute võimalustega ja parandustega tegelevate inimeste vahel.
Pärast oma esimese stabiilse versiooni välja andmist 25. jaanuaril 2011. a on LibreOffice pakette alla laaditud üle 18 miljoni koopia, üle 20 miljoni kui siia juurde arvata ka teised sama paketti pakkuvad saidid. Lisaks installeerivad miljonid kasutajad LibreOffice’it veebis saada olevatest .ISO failidest kõrvetatud või mitmetes maades koos mõne ajakirjaga kaasa tulnud CD-plaatidelt. Umbes 90% installeerimistest tehakse Windows’is, ülejäänud 10% MacOS’is.
Linuxi kasutajad seevastu saavad LibreOffice’i koopia oma Linux’i distributsiooni allalaadimiskeskusest (repositooriumist). TDF hindab Linux’i kasutajate hulgaks 30. miljoni peale, põhinedes 2012. aasta uute või uuendatud Linux’i installeerimiste IDC arevestusele ja tõsiasjale, et kõik Linux’i distributsioonid on valinud LibreOffice’i kontoritarkvaraks.
Kommuun koguneb 16.-19. oktoobrini teiseks LibreOffice Konverentsiks Berliini (http://conference.libreoffice.org/). Huvitatutel palume registreerida hiljemalt 8. oktoobriks leheküljel: http://conference.libreoffice.org/registration/.
LibreOffice’i saad alla laadida siit: https://libreoffice.ee/laadi-alla/