Dokumendi Sihtasutuse arenduse “pikk saba”

2012. aastal häkkis LibreOffice’i koodi umbes 320 arendajat, peamiselt vabatahtlikena ja vähesed neist firmade palgatöölistena (näiteks SUSE, RedHat ja Canonical). Sinna hulka kuulub ka mitmeid väiksemaid organisatsioone (näiteks Lanedo, esindatud ka Konsultatsiooninõukogus (Advisory Board)) ja kes ehitavad oma ärimudeli LibreOffice’i koodi arendusega seotud teenuste pakkumisele.TDF Long Tail

Individuaalsete koodimuudatuste kinnituste (commit) graafikul on välja joonistunud nn “pika saba” (vaata täpsemalt inglisekeelsest Wikist “long tail“) tunnused.* Ringdiagrammil on välja toodud enima parandusi (üle saja paranduse) teinud 33 häkkerit: nende seas 16 vabatahtlikku ja 17 palgatud arendajat (11 Suse’ist, 5 RedHat’ist ja 1 Canonical’ist). Dokumendi Sihtasutus ei ole ühtegi vabatahtlikku palganud, sest nii on võimalik asju läbipaistvalt ja ausalt ajada.

Kui sa ei ole “pika saba” olemusega ja selle tähtsusega kursis, eriti mis puudutab tasuta tarkvara projekte, võib huvitava materjalina ära kuluda Clay Shirky TED-konverentsil tehtud kõne:

Clay Shirky essee “Power Laws, Weblogs and Inequality” inspireeris ka Chris Anderson’i oma “pika saba” töödeks (artikkel, raamat ja blogi). Lisaks on essee kujul tegemist väga huvitava lugemisega.

Eesti keeles on antud teemat samuti mitmes artiklis puudutatud, sealhulgas:

  • Anu-Mall Naarits: “Chris Anderson “The Long Tail. How endless choice is creating unlimited demand”, 06.03.2012, www.juhtimine.ee
  • Priit Kallas: “Pikk saba”, 17.11.2007, www.sevenline.ee

 * “Long tail” ehk “pikk saba” mõiste tähistab siinkohal eelkõige mitmekesisust. Kui üldine, kõige enam levinud ärimudel toimib põhimõttel “võimalikult suur partii võimalikult odavalt toota ja maha müüa” (seda väljendab edukalt graafiku vasakpoolne, kõrgustesse pürgiv osa), siis pika saba põhimõte väljendab “võimalikult odavalt väga individuaalsed tooted erinevatele inimestele” ärimudelit. Ehk antud kontekstis on LibreOffice’it arendanud väga paljud inimesed, vastavalt oma oskustele ja võimalustele. Nende suur hulk, ja igaühe panus vastavalt oma oskustele, annab tarkvara arendamiseks vajaliku baasi.