Dokumendi Sihtasutus, mis loodi 2010. aastal ja olles LibreOffice’i kogukonna juhtorgan, ja selle arendustiim on paari aasta jooksul teinud väga tugevat arendustööd. Kahe aasta jooksul on jõutud järjekorras neljanda versioonini: seega jõuab iga poole aasta tagant kasutajateni uuendatud kontoritarkvara pakett. Seekord vaatamegi üle, mida LibreOffice 4.0 meile toob.
Kuigi LibreOffice’i versioonid uuenevad tihti, ei tähenda see siiski iga uue värskenduse korral täielikku ümberehitust. Võrreldes seda siinkohal näiteks uue Microsoft Office 2013-ga, mis on saanud täiesti värske ilme ja mis on iga uuendusega viimasel ajal välimuses suhteliselt palju muutunud. LibreOffice’i uuendused seevastu on tavaliselt suunatud tarkvara kvaliteedi ja stabiilsuse tõstmisele ning välimuse osas on muutused väikesed. Sisuliselt toimuvadki iga uuendustepaketiga peamised muudatused kasutajale “nähtamatus” osas, ehk tarkvara koodis, kuhu on lisatud parandused ja uued koodiread värsketele funktsioonidele.
Kujundus
Ehkki välisilme muudatusi on LO neljas kontoritarkvara pakett saanud vaid näputäie, on just sedalaadi uuendusi ka kõige lihtsam märgata. Kõige suuremaks uudiseks on siinkohal võimalus uut LibreOffice’it ise teataval määral kujundada – lisades vabal valikul pildi tööriistaribade taustaks. Selleks saab kasutada Firefox’ilt tuntud Personas’id, tänase nimetusega Firefox Themes ehk FireFoxi’i kujundused.
Neid kujundusi saad LibreOffice’isse laadida, valides Tööriistad menüüst Sätted ning avanenud seadeteaknas liigu isikupärastamise lehele. Seal on valida kolme valiku vahel, kõige suurema vabaduse annab mõistagi omamääratud persoona kasutamine. Persoona valimiseks juhatatakse sind Firefox’i kujunduste galeriisse internetis, kust võid välja valida omale meelepärase pildi. Olles valiku langetanud, kopeeri brauserist antud kujunduse veebiaadress LibreOffice’i seadetesse ja vajuta Sobib nupule.
Persoona valimisel tuleb siiski ka tähelepanelik olla, sest tumeda taustaga pildid sulatavad ühte ka tööriistariba menüü kirjad ning muu tumedavärvilised ikoonid. Ilusa tulemuse asemel võib seega kujunduse valimine lõppeda hoopis väga raskesti loetava ja kasutatava kasutajaliidesega. Kui tööriistaribade ikoone on võimalik sobivamate vastu vahetada, siis kahjuks menüü tekstivärvi muutmine pole hetkel võimalik.
Muus osas on LibreOffice’i välimuse ülesehitus võrdväärne Microsoft Office 97-ga. Tõsi, päris üks-ühele vastavusega tegemist ei ole, küll aga on kõik tööriistad ja toimingud suhteliselt analoogsed nii välimuse kui ka käitumise poolest. Seda tasub pidada pigem positiivseks võrdluseks, sest see muudab LibreOffice kasutamise tuttavlikuks ja turvaliseks kogemuseks.
Suurem koostöövõime
Rääkides Microsoft Office’ist ja selle failiformaatidest, ei saa üle ega ümber selle kontoritarkvara paketi failide korrektsest avamisest. Tuleb ju tõdeda, et isegi Office’i erinevate versioonide failid on isemoodi ning ühes versioonis loodud dokument ei pruugi teises versioonis avatuna enam sugugi soovitud kujul väljanägemisega olla. LibreOffice’i arendajad on siinkohal teinud tõsist tööd, et pakkuda kasutajale kõiki võimalusi ka Microsoft’i failidega töötamiseks.
Nimelt suudab LibreOffice avada sisuliselt kõiki MIcrosoft Office’i dokumente ja neid ka viimase formaatidesse salvestada. Siinkohal tuleb siiski arvestada, et Office’is kasutatakse mitmeid erinevaid lahendusi, mida LibreOffice’is kasutatakse teistmoodi või ei toetata üldse. Sisuliselt tuleb seega keerulisemate Office’i dokumentide avamisel LibreOffice’is arvestada teataval määral käsitsi ümberkujundamisega. Küll aga ei takista see sul dokumendi sisu muutmast ja pärast uuesti Office’i failivormingus salvestamast.
Saamaks ülevaadet Microsoft Office’i dokumentide konverteerimisest, külasta meie foorumit.
Nagu öeldud, aitab Office’i dokumentide avamisele kaasa ka sarnaste võimaluste olemasolu LibreOffice’is. Versioon 4 on saanud mitmeid uusi tööriistu ja funktsioone, mis kattuvad ka Office’iga. Nii on näiteks Writer’isse lisatud kommenteerimise võimalus ja käsitsi loodud jooniste lisamine (annotate).
Uued tööriistad
LibreOffice 4.0 versiooni suurimaks uudiseks on sisuhalduse süsteemide toetus, mis kasutavad CMIS standardit. Seega, kui sinu dokumendid asuvad näiteks SharePoint’i või Aldresco serveris, oskab LibreOffice nende serveritega suhelda ja seal asuvaid dokumente avada ning salvestada.
Jätkates samal teemal, saab LibreOffice Writer’i abil oma dokumente MediaWiki artiklitena avaldada. Selleks kasutatakse Writer’i funktsiooni, mis tõlgib dokumendi automaatselt MediaWiki vormingusse. Kahjuks pole veel lisatud võimalust olemasolevate Wiki lehekülgede automaatselt dokumendiks muutmiseks, kuid eelduste kohaselt on ka see funktsioon tulemas.
Lisaks on Writer saanud võimaluse dokumendi esimesele leheküljele teistest erineva päise ja jaluse loomiseks. Korraliku välimuse ja selge loetavusega on nüüd ka sõnalugeja: kõiki dokumendis loetud sõnu kuvatakse ekraani alumisel tööribal ning sellele hiire topeltkikki tehes kuvatakse ka tähemärkide arv koos ja ilma tühikuteta. Sõnalugeja kasutamiseks ka väike nipp: kui soovid lugeda ainult konkreetse dokumendiosa sõnu või tähemärke, selekteeri sobiv tekstiosa. Alumisel tööribal kuvatakse nüüd valitud sõnade arv, valitud tähemärkide arvu leiad sõnalugerile topeltkliki tehes.
Calc ei ole küll saanud ühtegi konkreetselt uut tööriista, küll aga on oluliselt kiirendatud keerukamate ja suuremate tabelarvutusdokumentide kiirust. Lisaks on Calc’is võimalik loodud diagramme piltidena või PDF’i salvestada. LibreOffice 3.5 versiooniga tutvustati Calc’is värviskaalade ja andmenäiturite funktsioone, mis on tuntud ka Exceli’i tööriistadest. Lisaks on Calc’is olemas Pivot andmetabelite loomiseks ja muutmiseks.
Veel üks suurem uudis koos LibreOffice’i neljanda versiooniga on Impress’i kaugjuhtimise võimalus. Selleks kasutatakse Android’iga varustatud nutiseadmetele paigaldatud rakendus abi, mis loob LibreOffice Impress slaidiesitluse kaugjuhtimise võimaluse läbi nutiseadme ja arvuti vahelise Bluetooth ühenduse. Seejuures võib ühe esitlusega siduda korraga ka mitu nutiseadet ning esitlust koos juhtida. Nutiseadme ekraanile kuvatakse aga käesolev slaid ning samuti eelmine ja järgmine slaid. Sõltuvalt nutiseadme ekraani suurusest, on see esitluse tegemisel aga väga suureks abiks.
Android rakenduse Impressi kaugjuhtimiseks võid leida Google Play poest. Antud funktsiooni kasutamiseks soovitame LibreOffice’it uuendada või laadida alla 4.0.1 versioon, mille võid leida meie allalaadimiste leheküljelt.