Täna alustame LibreOffice’i Eesti lehel võrdlustesarja artiklite avaldamisega. Eelkõige võrdleme LibreOffice’i kontoritarkvara teiste populaarsemate tarkvaradega, nii tasuliste kui ka tasuta. Esimesteks võrdlusalusteks on LibreOffice ja Micrsosoft Office 2010. Millised on nende kahe kontoritarkvara eelised ja puudused, kuidas nad omavahel suhestuvad ning kuivõird langevad kokku nende pakettide funktsioonid? Sellest kõigest kohe lähemalt.
Nagu öeldud, oleme seekordsesse võrdlusesse valinud Microsoft Office 2010 kontoritarkvara paketi. LibreOffice’i versiooniks on hetkel värskeim 4.0 versiooni pakett sisaldab endas kuute eraldi komponenti: Writer vs Word, Calc vs Excel, Impress vs PowerPoint, Base vs Access, Draw vs Visio ja Math, millele otsene Microsofti tarkvara tegelikult puudub. Lisaks tuleb märkida, et näiteks Visio ei ole Microsoft’i kontoritarkvara sees üldse saadav, vaid on omandatav ainult eraldi litsentsiga.
LibreOffice taust
Juhul, kui sa ei ole LibreOffice’i taustaga tuttav, on see täiesti arusaadav. Nimelt on tegemist 2010. aastal OpenOffice’ist eraldunud arendajate tuumikuga, kes panid aluse uuele tarkvarakogukonnale. OpenOffice seevastu alustas 1998. aastal Saksamaal StarOffice’i nime all, kuni selle ostis 1999. aastal Sun Microsystems nimeline ettevõte ja nimetas selle ümber OpenOffice’iks.
Pärast seda, kui Sun Microsystems’i ostis Oracle korporatsioon, ei saanud OpenOffice’it arendanud vabatahtlike kogukond vabavaralise staatusega tarkvara tulevikus, elujõulisuses ja tasuta saadaolevuses uute korporatiivsete reeglite ja ootuste all enam kindlad olla. Seetõttu otsustasid umbes sadakond arendajate tuumast pärit inimest luua LibreOffice’i kogukonna ja jätkata kontoritarkvara arendamist uues mittetulundusühingus.
Visuaalsed erinevused
Alustades kõigile kohe silma hakkavatest erinevustest, ei saa üle ega ümber kummagi tarkvara täiesti erinevast lähenemisviisist kasutajakeskkonnale. Nimelt kui LibreOffice kasutab traditsioonilist lähenemist, ehk tööriistaribasid ja menüüdesüsteemi, siis Office 2010 on läinud üle nn “Ribbon’itele” ehk visuaalsele menüülahendusele.
Kuigi üks või teine visuaalne lahendus ei oma otseseid eeliseid või puudusi, eriti kui hakata seda esimest korda kasutama, siis LibreOffice’i traditsiooniline lähenemine on kindlasti tuttav ka varem kontoritarkvaraga kokku puutunud inimestele. Microsoft Office 2010 ribbon’i lahendus võib juba sissetöötanud kasutajale küll harjumatu olla, ent otseseid eeliseid peale nägusa lahenduse sellel ei ole. LibreOffice’i traditsiooniline kasutajaliides seevastu võib oma mitmete tööriistaribadega kirjuks minna, küll aga on harvakasutatavaid funktsioone selliselt tööriistaribalt lihtsam käivitada.
Lõppkokkuvõttes on emma-kumma lahenduse kasutamine pigem maitseküsimus, kui reaalne põhjendus ühe või teise kontoritarkvara eelistamiseks. Veidikese harjumise järel on mõlemad kasutajaliidesed ühtemoodi lihtsad ja kiired kasutada.
Funktsionaalsus
Mõlemad kontoritarkvara paketid pakuvad laias laastus samasuguseid võimalusi, sealjuures võivad nende funktsioonid olla natuke erinevalt serveeritud. Nagu juba eespool välja sai toodud, katab LibreOffice’i kontoritarkvara pakett erinevate dokumentide (kirjutamis-, tabelarvutus-, presenteerimis- ja andmebaasidokumendid) loomise ja muutmise võimalused, nagu ka Office 2010. Lisaks nendele saab LibreOffice’iga luua ka jooniseid (Draw) ning kirja panna erinevaid matemaatilisi valemeid (Math).
Peamised erinevused LibreOffice’i ja Office 2010 vahel on järgmised:
- Ühilduvus: LibreOffice’iga on võimalik avada kõiki Microsoft Office’i faile, küll aga võib keerukamate dokumentide puhul (eriti kui on kasutatud vaid Microsofti poolt patendeeritud lahendusi) ette tulla ebakorrektseid faili kuvamisi. Seda on aga LibreOffice’ile raske ette heita, sest ka Microsoft ise ei saa kõikide oma versioonide dokumendiformaatide korrektse kuvamisega alati hakkama.
- Microsoft Office’i kasuks räägib parem integratsioon teiste Microsoft’i toodetega (nagu näiteks SharePoint) – LibreOffice’il seevastu teised tooted puuduvad, küll on aga võimalik kasutada mitmeid erinevaid tasuta laiendusi (plugins).
- Kui Microsoft Office 2010 on saadaval ainult Windows’ile ja Mac’ile (seejuures erinevad versioonid üksteisest olulisel määral), siis LibreOffice on kättesaadav nii Windows’ile, Mac’ile kui ka Linux’ile (ja kõigile nende erinevatele versioonidele).
- Lisaks on LibreOffice’il olemas ka portratiivne versioon kontoritarkvarast, mida on võimalik salvestada näiteks mälupulgale ja seda siis suvalisest arvutist käivitada. Lisaks on kõik LibreOffice’i erinevatele platvormidele mõeldud funktsioonid alati ühesugused ja samade võimalustega.
- Suure miinusena puudub LibreOffice’i kontoritarkvara paketist meiliprogramm, mis on Microsoft Office 2010-s välja toodud Outlook’i nime all.
Hind
Olenevalt sellest, mitmele arvutile ja milliseid kontoritarkvara komponente sul oma tööks on vaja, kujuneb vastavalt sellele ka kontoritarkvara hind – ning tegemist ei pruugi olla sugugi odava lahendusega. Laiemas plaanis vaadatuna, kui kasutusel on ka mitmed teised Microsoft’i tooted (näiteks eelpool mainitud SharePoint server), võib tänu erinevatele integreerimisvõimalustele paketi hind ennast ka õigustada.
Samuti tuleb Microsoft’i tooteid kasutades arvestada, et iga uue versiooni ilmumine ja selle kasutusele võtmine eeldab esiteks rahalisi väljaminekuid (eelkõige uute litsentside ostmine) ning teisest küljest nõuab see ka uute toodete integreerimist olemasolevasse süsteemi. Lõppkokkuvõttes on Microsoft’i hinnapoliitika ja ka tootepoliitka (vana tooted kaotavad igasuguse toe ning klient on sunnitud uue toote muretsema) suhteliselt kulukas.
LibreOffice seevastu on igasuguseks kasutamiseks (nii era- kui äri huvides) tasuta. Lisaks sellele on LibreOffice ühilduv paljude teiste vabavaraliste tarkvaralahendustega (siinkohal saab näitena mainida CMIS standardi toetust, mis lubab ühenduda erinevate sisuhaldus-süsteemidega, nagu Alfresco, aga ka SharePoint). Samuti puudub otsene vajadus karta tarkvarauuendusi, sest iga LibreOffice’i versioon on alati tagasiühilduv ka vanemate versioonidega ning olemasoleva versiooni uuendamine ei nõua eriteadmisi ega eriseadistust. Lihtsalt laed alla uue versiooni, uuendad tarkvara ning kõik toimib vanaviisi edasi.
Järeldused
Microsoft Office’i kasutamine ettevõtetes on mõttekas juhul, kui sul tuleb tegeleda suure hulga olemasolevate Offiec’i dokumentidega, mida on vaja endiselt muuta ja hallata. Kuid ka sellisel juhul on soovitatav samaaegselt kasutada ka LibreOffice’it ja harjutada nii kasutajaid kui ettevõtet ennast rohkem PDF ja OpenDocument (ODF) failivorminguga.
Erakasutajana või ettevõtjana, kellel ei ole suurel hulgal olemasolevaid MS Office’i faile ning kus rõhk on pigem dokumentide lugemisel, toimib LibreOffice suurepäraselt. Kuna mõlemad kontoritarkvarad pakuvad sisuliselt samasuguseid võimalusi, kuid LibreOffice on seejuures tasuta, ei ole sellisel juhul Office’i kasutamine objektiivselt põhjendatud.
LibreOffice on hea näide vabavaralisest kogukonna poolt vabatahtlikult arendatavast projektist, mis pakub tasemel tarkvara. Samal põhimõttel on loodud ka palju teisi tarkvaralahendusi, mille ülevõtmine säästab sind kulukatest litsentseeritud tarkvaradest, näiteks fototöötlustööriistana GIMP või meiliprogramm Thunderbird. Sellise praktika kasutuselevõtmine on heaks tooniks ning aitab kindlasti ka kulutusi kontrolli all hoida.
Järgmisel korral võrdleme nende kontoritarkvarade komponente juba eraldi.