Category Archives: Uudised

Väljastati LibreOffice’i versioon 3.4.6

Posted on by

22. märtsil 2012 andis Dokumendi Fond (The Document Foundation) välja LibreOffice versiooni 3.4.6. Sellest on eemaldatud võimalik turvarisk ning mitmed vead.

Mõned olulisemad parandused:

Base

  • Enam ei täideta andmebaasist saaud NULL väärtust tüübipõhise vaikeväärtusega
Calc
  • Lahendatud probleem graafikaga dokumendi HTML-i eksportimisel
  • Salvestamisel tekkivate kokkujooksmiste lahendamine
Impress
  • Käsilehtede printimisel ei looda enam tühja slaidi
Writer
  • Eemaldatud on mitmed probleemid seoses lehepiiride ja kavanditega

3.4 väljalaskeseerias on LibreOffice 3.4.6 viimane planeeritud väljalase. Alates 2012 aasta algusest on LibreOffice’i arendajate põhiline fookusala olnud 3.5 seeria. Versioon 3.4.6 anti välja kasutajate jaoks, kellel on vaja rohkem aega versioonile 3.5 ülemineku planeerimiseks ja edukaks kasutuselevõtmiseks.

LibreOffice 3.4.6 on kättesaadav siit (tuleb valida sobiv platvorm, versioon ja keel).

Jaga:

Värske LibreOffice 3.5.1 pakub lisaturvalisust ja -stabiilsust

Posted on by

15. märtsil 2012 andis Dokumendi Fond (The Document Foundation) välja värske versiooni LibreOffice’i 3.5 perekonnast. Tegemist on versiooniga, mida soovitame privaatkasutajatele ja mis sisaldab mitmeid põnevaid uusi funktsioone.

Mõned märkmed versiooni 3.5.1 kohta:

  • Tegemist on täpselt sama versiooniga, mille nimetuseks oli varem LibreOffice 3.5.1 Väljalaskekandidaat 2 (Release Candidate 2). Seega ei ole Sul uut versiooni vaja, kui oled juba eelpool nimetatud väljalaskekanditaadi arvutisse salvestanud.
  • Windows’i versiooni on kaasatud erinevad keeled. Keele saad valida installerit kasutades. Abifailid on eraldi salvestuspakina alla laetavad või kasutatavad online-internetis.
  • Windows’i kasutajad, kelle LibreOffice’i versioon on vanem kui 3.4.5 peaksid enne 3.5.1 versiooni oma vana LibreOffice’i arvutist eemaldama või uuendama selle eelnevalt versioonini 3.4.5. Vastasel korral võib kõige värskema LibreOffice’i installatsioon ebaõnnestuda.
  • Windows’i kasutajad, kelle arvutis on installeeritud OpenOffice, on soovitatav see enne LibreOffice’i salvestamist eemaldada. Põhjuseks on asjaolu, et mõlemad kontoritarkvarad kasutavad samu failitüüpide seoseid ning see võib tekitada ootamatuid probleeme.
  • Windows 2000 kasutajad võivad vajada süsteemiuuendust (saadaval siit), enne kui teil on võimalik LibreOffice’it installeerida.
  • Linux’i kasutajatel on soovitatav kasutada näiteks OpenJDK Java paketti. On teada, et näiteks GCJ Java paketil on mitmeid probleeme LibreOffice’iga ühildumisel.
  • LibreOffice sisaldab kõiki OpenOffice.org 3.3.0 turvauuendusi ning ka mitmeid koodipuhastamisest tulenevaid riskide maandamisi.
  • LibreOffice 3.5 kasutab ODF versiooni 1.2. Avades LibreOffice’is koostatud dokumente Microsoft Office 2010-ga, teatatakse dokumendid olevat vigased. See on põhjustatud asjaolust, et Office 2010 toetab kuni ODF 1.1 versioone. Täpsemat infot saad siit.
Jaga:

LibreOffice on nüüd kättesaadav Intel AppUp keskuses

Posted on by

Veebruari lõpus, täpsemalt 20.ndal, lisati LibreOffice’i rakendus Intel’i AppUp poodi. See on tasuta LibreOffice’i kontorirakendus kõigi komponentidega, mis sisaldab endas viite erinevat keelt: Inglise, Saksa, Prantuse, Hispaania ja Itaalia keelt.

Intel AppUp center

Tegemist on Intel’i poolt 2010 aastal ellu kutsutud online rakenduste poega, mis pakub tarkvara Microsoft Windows’i ja MeeGo’d kasutavatele seadmetele. Olgu selleks siis netbook, sülearvuti või personaalarvuti.

AppUp keskuse kasutamiseks Windows’is tuleb alla laadida AppUp’i klienditarkvara, mis on kättesaadav siit. Pärast registreerimist saab kõiki poes olevaid rakendusi või tarkvara alla laadida ja vajadusel ka osta. AppUp keskus aktsepteerib oste läbi krediitkaardi (Visa, Mastercard) ning seda saab teha ka Eestist.

Intel liitub Avatud Dokumendi Fondi Nõuandekoguga

Seoses LibreOffice’i lisamisega AppUp repositooriumisse, astub Intel ka TDF Advisory Board’i (Avatud Dokumendi Fondi Nõuandekogu) liikmeks, millega toetab nii finantsiliselt kui ka teadmiste, kogemuste jagamisega LibreOffice’i arengut. Nõuandekogu tegeleb eelkõige Avatud Dokumendi Fondi sponsorite esindamisega ning jagab nõuandeid, juhendeid ja ettepanekuid Avatud Dokumendi Fondi juhtkonnale. Täpsemat infot TDF Advisory Board’i kohta saab siit.

Jaga:

LibreOffice areneb võimsalt!

Posted on by

LibreOffice’it haldav Avatud Dokumendi Fond (The Open Document Foundation) asutati 10. septembril 2010. Selle aja jooksul on edasiminek olnud tohutu, eriti arenduse seisukohast. Projekti tuumaks olev arendajate meeskond on suutnud enda juurde meelitada ligi 400 uut tegijat, rääkimata vägagi ambitsioonikatest eesmärkidest – õige pea on oodata LibreOffice’i uut verstaposti, versiooni 3.5.

Uue versiooni eelõhtul, mille tähtajaks on seatud järgmine nädal (2012. aasta 6. nädal), on siiski veel palju tööd teha. Järgmine versioon on olulise tähtsusega, näidates arengusuundi mitte ainult kitsale spetsialistide ja arendajate ringile, vaid ka lõppkasutajatele: oodata on lihtsamat, mugavamat ja uute võimalustega kontoritarkvara. Uuest versioonist saab põhjaliku ülevaate täna ja homme (4.-5. veebruar) Brüsselis toimuval FOSDEM 2012 konverentsil.

FOSDEM (The Free and Open source Software Developers’ European Meeting) on suurim mittekommertslik vaba ja avatud lähtekoodiga tegelevate kommuunide konverents, milles osalemine on kõigile avatud ja tasuta. FOSDEM sai alguse 2000. aastal, kui Linux’i liikumise fänn, Raphael Bauduin, otsustas kutsuda kokku väikse grupi vaba tarkvaraga tegelevaid arendajaid.

FOSDEM’i eesmärgiks on tuua kokku erinevad arendajad ja uudistajad ning võimaldada neile aeg ja koht ideede ning mõtete vahetamiseks. See on üritus, kus inimesed saavad omavahel uusi sidemeid luua, tutvuda vaba tarkvara arengute ja uudistega ning tunnustada vaba lähtekoodiga tarkvaraprojekte. Tänaseks päevaks on FOSDEM kasvanud rohkem kui 4000 inimest kokku toovaks konverentsiks, mida peetakse Université libre de Bruxelles’i (Brüsseli Vaba Ülikool) campuses.

LibreOffice’i kava FOSDEM’il on ära toodud siin.

Huvilistele toome siinkohal ülevaatliku pildi LibreOffice’i arendust puudutavast statistikast, mille kohta antakse lisainfot ja kommentaare ka eelmainitud konverentsil:

Tdf infographics

Pilt on täissuuruses allalaetav PDF-ina ja JPG-na.

Jaga:

LibreOffice’i uus 3.4.5 versioon saadaval!

Posted on by

Eile väljastati LibreOffice’i uus versioon, milleks on 3.4.5.

Uues versioonis on parandatud erinevaid pisivigu ning tõstetud kogu tarkvarapaketi stabiilsust. Näiteks on saanud vigade parandusi Base, Calc ning Writer, kõrvaldades puuduseid, mis lõppesid näiteks tarkvara sundsulgumisega.

Täielik nimekiri parandustest on kättesaadav siit (inglise keeles).

LibreOffice 3.4.5 on parim tasuta kontoritarkvara pakett igale kasutajale, sealhulgas ka konservatiivsele ettevõtetele, kes kasutavad siiani 3.3.4 versiooni.

2011 aastal võitis LibreOffice InfoWorld’i BOSSIE 2011 parima vaba lähtekoodiga tarkvara auhinna ning lisaks ka Open World Forum Experiment’i auhinna kõige populaarsema tarkvara kategoorias.

Uue versiooni saad alla laadida siit.

Jaga:

LibreOffice – 2011 aasta parim vaba lähtekoodiga tarkvara

Posted on by

Vastavalt CRN’i koostatud top 10 nimekirjale, on LibreOffice parim vaba lähtekoodiga* tarkvara aastal 2011.

Nagu selgub, on LibreOffice’i arendajad tublisti suurendanud kasutajamugavust ning funktsionaalsust, eriti Impress’i ja Calc’i jaoks. Mainimata ei ole jäänud ka pea kõigi levinumate failiformaatide (ODF, .doc, RTF, HTML, XML, .ppt, .xls) tugi.

Arvestades, et LibreOffice tuleb kaasa koos Ubuntu Linux’i operatsioonisüsteemiga ja mida tõenäoliselt veel miljonitesse arvutitesse installeeritakse, on LibreOffice’i kasutajaskond suur. Ning nad ei pea pettuma.

Olgu siinkohal välja toodud ka top 10:

1. LibreOffice
2. Ubuntu 11.10
3. Linux Mint 12
4. Firefox For Android
5. Android 3.XX
6. MySQL 5.6
7. Asterisk 10
8. OpenStack
9. Ubuntu 11.04
10. Fedora 16

*Üldjuhul nimetatakse avatud lähtekoodiks mistahes programmi, mille lähtekood on tehtud programmeerijatele ja kasutajatele kättesaadavaks nii kasutamiseks kui muutmiseks. Avatud lähtekoodiga tarkvara töötatakse välja ja arendatakse koostöös avalikkusega ning see on saadaval tasuta (vallaste.ee)

Jaga:

Document Foundation tähistab oma esimest aastapäeva

Posted on by

LibreOfficele anti hiljuti IDG InfoWorld BOSSIE 2011 aasta auhind ja OWF Experiment 2011 aasta auhind parima avatud lähtekoodiga tarkvara eest.

Internet, 28 September 2011 – Document Foundation (The Document Foundation, TDF) tähistab oma esimest aastapäeva, aasta on möödunud LibreOffice projekti avalikustamisest ja esimese beetaversiooni välja laskmisest. “See, mis me oleme vaid 12 kuuga saavutanud, on uskumatu,” ütleb Charles Schulz, juhtivkomitee liige.”Vaatame mõningaid numbreid: meil on 136 liiget, keda on nimetatud seoses nende panusega projekti, meil on umbes 270 arendajat ja 270 lokaliseerijat (kuigi me alati soovime neid juurde), paljud neist on ühtlasi ka liikmed; meil on üle 100 meililisti üle 15 000 lugejaga, kellest pooled saavad kõiki meie teateid ja meist on olnud tuhandeid artikleid meedias üle maailma.

LibreOffice on üle 330 panustaja kombineeritud töö tulemus – sealhulgas ka endised OpenOffice.org arendajad – kes on teinud kokku enam kui 25 000 tegevuse. Arendajate kogukond on hästi tasakaalus firma poolt sponsoreeritavate panustajate ja iseseisvate kogukondlike vabatahtlikeni: SUSE ja projekti uustulnukatest kogukondlikud vabatahtlikud teevad umbes 25% kogu tööst, edasine 20% tuleb RedHat’ilt ja veel 20% OpenOffice.org koodibaasist. Ülejäänud töö tuli TDF’i eelsetelt panustajatelt, Canonical arendajatelt ning sellistelt organisatsioonidelt nagu Bobiciel, CodeThink, Lanedo, SIL, ja Tata Consultancy Services.

Kogu see töö annab tulemusi. Kiirem, usaldusväärsem ja rikkalikumate omadustega, kui selle eelkäijad, LibreOffice kogemus on senini parim, endise StarOffice koodibaasil areneval pärandusel tehtust. Nagu InfoWorld ütles: “Uusimad omadused näitavad, et enam tähelepanu on suunatud jõudluse parendamisesse ning toote muutmiseks äritööriistaks ja vähem “mina ka” katseks.”

“Tänu uustulnukaid soosivale suhtumisele, vabalt kopeeritavusele ja sellele, et ei nõuta autoriõiguste üleandmist on Document Foundation esimese aastaga ligi meelitanud enam  aktiivseid arendajaid kui OpenOffice.org projekt esimese kümnendiga”, ütleb Norbert Tiebaud, projektiga esimesest päevast peale seotud olnud häkker, kes alustas LibreOffice koodiga 28 septembril 2010 ja on nüüd ka TDF Projekteerimise juhtivkomitees.

Allalaadimiste hulk alates 25 jaanuarist 2011 (päev millal esimene stabiilne versioon välja lasti) on just ületanud 6 miljonit 81’lt TDF peeglitelt ja 7,5 miljonit, kui lisada välised veebilehed (nagu Softpedia), kes pakuvad sama paketti. Lisaks on palju kasutajaid, kes installeerivad LibreOffice CD’lt, mis on veebis saada olevatelt ISO’delt põletatud või siis ajakirjadega kaasas. TDF hinnangul on üle maailma LibreOffice installeerinud alla laadides või CD’delt 10 miljonit kasutajat. Üle 90% neist kasutab Windowsi ja 5% MacOS’i.

Linuxi kasutajad jällegi saavad LibreOffice oma tarkvaralaost. Toetudes IDC  hinnangutele uue või uuendatud Linuxi instalatsioonidele 2011 aastal hindab TDF kokku 15 miljonit Linuxi kasutajat, kuna LibreOffice on kontoritarkvara valikus kõikidel Linuxi distributsioonidel.

TDF hinnangul on LibreOffice’l üle maailma 25 miljonit kasutajat, mis on kooskõlas plaanidega jõuda kümnendi lõpuks 200 miljoni kasutajani.

“Kui OpenOffice.org kogukond otsustas hargneda iseseisvaks, kogukonna juhitud projektiks, olin ma elevil ja soovisin, et seda saadaks edu. Parim viis seda kindlustada oli aktiivselt osaleda ja kohe esimesest päevast peale ma otsustasin, et ma soovin olla osa meeskonnast. Ma töötan LibreOffice dokumentatsiooni ja veebilehe sisuarendusega, opereerin projekti tarvis Alfresco platvormiga ja pakun tuge turundusgrupile. LibreOffice on tõepoolest elav, edukas ja aktiivne projekt, me kõik oleme otsustanud kindlustada, et selle edulugu jätkuks,” ütles David Nelson, veel üks esimesest päevast peale projektis osalenud vabatahtlik, kes võeti tema panuses eest Document Foundationi liikmeks.

TDF ümbritsev kogukond koguneb 12-15 oktoobril 2011 Pariisis esimesel LibreOffice konverentsil (http://conference.libreoffice.org/). Huvitatud inimesed peaks id registreeruma: http://conference.libreoffice.org/conference-registration/.

LibreOffice’it saab alla laadida http://www.libreoffice.org/.

MÄRGE LUGEJATELE: Kui TDF oleks kasutanud vana OpenOffice meetrikat ning lugenud kõiki  klikke peegelsüsteemis, oleks allalaadimiste arv üle 22 miljoni.

Jaga:

Intervjuu arendajaga: Tor Lillqvist

Posted on by

Programmeerimine on seotud inimestega: seega palun räägi meile natukene endast:

Minu nimi on Tor Lillqvist. LibreOffice IRC’s tuntakse mind tml_  nime all. Ma elan Helsingis koos oma naise ja meie 10 aastase tütrega. Minu poeg on juba täiskasvanud ja elab omaette. Minu kireks on rongid (moodsad ja hilisaegsed elektri- ning diiseltehnoloogiaga, aurunostalgia mind ei tõmba), heade raamatute lugemine, väljakutsuva ja/või hea muusika kuulamine, kujutav kunst, arhitektuur ja reisimine.

Viimati lugesin Benjamin Hale “Bruno Littlemore evolutsioon”, Christopher Hitchensi “Hitch-22” ja George Orwelli “Austusavaldus Katalooniale”. Mulle muljet avaldanud kunstimuuseumide seas on Bilbao Guggenheim ja Bostoni ICA. Mulle meeldib näiteks David Sylviani, Nico, Steve Reichi, Sigur Rósi ja Erik Satie muusika ning rechenzentrum, Emilie Simon, Carnatic ja Gamelan.

Mis oli sinu kõige esimene programm?

Ilmselt mingi tobe ülesanne ülikoolilt. Ma ei olnud enne ülikooli arvuteid kasutanud. Või tegelikult,  mul oli programmeeritav TI kalkulaator ja mõningast programmeerimist ma teismelisena selle peal tegin.

Mida sa teed kui sa parasjagu ei häki LibreOffice kallal?

Loen, magan, söön jne.

Mis ajal sa üldjuhul selle projektiga tegeled?

Mida ma teen tööna, seda teen enamasti tavalistel töötundidel. Lõbu pärast häkkimisega tegelen õhtuti ja nädalavahetustel kui mul on inspiratsiooni ja pole midagi tähtsamat teha.

Milline on sinu eelistatud tekstiredaktor? Ja miks?

XEmacs, kuna see on nii intuitiivne. (See on nali. Ükski tarkvara ei ole intuitiivne). Ma olen kasutanud Emacsi erinevaid versioone 30 aastat ning ma ei näe selle muutmiseks põhjust.

Kas sa töötasid vabavara projektide kallal ka enne LibreOffice’t?

Jah, ja avatud lähtekoodiga ka üldiselt, isegi enne kui see termin leiutati. Ma satun alati töötama “mitte-peavoolu” platvormidega nagu HP-UX samas kui kõik “teised” kes tegelesid sellega, mis sai tuntuks kui avatud lähtekood, kasutasid  BSD või SunOS. Näitena varajasest avatud lähtekoodi häkkimisest võin mainida TeX ja Metafont’i portimist HP 1000 A-series’le (16 bitine miniarvuti Unixish OS’ga).

Hiljem, alates hilistest 1990ndatest kuni umbes eelmise aastani portisin GTK+ Windowsile, algselt selleks, et saada GIMP ja siis osalesin tehtu säilitamises. Ühel hetkel, 2005 aastal, mulle isegi maksti töötamise eest asjadega, mis olid seotud katsetega panna Evolutionit Windowsi peal jooksma. Paraku oli mul viimastel aastatel olnud üha vähem inspiratsiooni Windowsil GTK+ asjade häkkimiseks ja viimaks sellel aastal ma tunnistasin/andsin avalikult teada, et ma tegelikult sellega enam ei tegele. Ma ei tahaks seda öelda, aga ma arvan, et ma olen mingil määral kaotanud usu GUI  ristplatvormi töövahendite kvaliteeti. Vähemalt vabatahtlike poolt ülevalhoitute omasse.

Mis operatsioonisüsteemi sa peamiselt kasutad?

Windows Server 2008 R2 (Windows 7 serveriversioon ) mu peamisel töölaual, ja siis Mac OS X, iOS ning openSUSE.

Mis sa arvad mis on seni sinu kõige olulisem panus LibreOffice’se?

Ma ei oska midagi eraldi välja tuua. Võib-olla, tuleviku vaatepunktist hinnates, mu vaba aeg häkkides iOS ja Androidi ristkompilatsiooni kallal.

Kuidas see kasutajate jaoks asja paremaks teeb?

Loodetavasti teeb võimalikuks, et LibreOffice koodi kasutavate platvormide rakendused näiteks toetaks haruldasi vanu dokumendiformaate, mis ei ole teiste rakenduste poolt toetatud.(Lõppkasutajatele on sellise rakenduse FLOSS staatus tähtsusetu. Vabandust.)

Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa kõige meelsamini näeksid paremana?

Mulle meeldiks näha koodibaasi veelgi puhtamana. Ma tahaks, et meil oleks julgust peakoodibaasist üle parda heita mõned mõttetud funktsionaalsused, mille üleval hoidmiseks keegi soovi pole avaldanud. (Ma vaatan sinu otsa, Baas.)

Teed sa veel midagi huvitavat kui sa parasjagu ei häki?

Ma naudin fotograafiaga tegelemist. Aga ma ei tegele sellega kaugeltki nii palju, kui mulle meeldiks. Mulle meeldiks, kui mul oleks inspiratsiooni ja aega, et püüda teha muusikat (peamiselt veidraid piikse ja helisid, kahtlemata).

Kas sa räägiksid meile veidi enam oma ristkompileerimise tööst ja miks on see tähtis?

Ma töötan selle kallal, et oleks võimalik ristkomplileerida LibreOffice’t (erinevas astmetes) iOS’ile ((Intel) MacOSX-st), Androidile (Linux’st või MacOSX-st), Windowsile (ükskõik millisest Unix’st sobiliku ristkompileerimise tööriistaga) ja PowerPC MacOSXle (Intel MacOSX-st).

Põhilised ristkompilatsiooni muudatused LibreOffice konfiguratsioonis ja ehituses peaksid olema nüüdseks enam vähem tehtud. Uut koodi (nagu vaja vähemalt teatud ulatuses iOS ja Androidi jaoks) on kirjutatud väga vähe. Ei ole ka planeeritud, et mida selle tööga tegelikult uute platvormide jaoks püütakse saavutada, jne…

Uute, mobiilsete, puutetundlike platvormidele nagu iOS ja Android võib olla kõige mõistlikum kasutada mitte-GUI LibreOffice kooditeeke ja kirjutada aplikatsioonid täiesti algsel viisil algusest peale, mis pärast siis kasutavad LibreOffice teeke.

Aga võib-olla vaid alguses huvi äratamiseks oleks mõistlik teha mõni varajane mängurakendus  kummalegi platformile, mis kasutaks teatud hulgas LibreOffice GUI koodi ning vajaks seetõttu GUI töövahendite porti LibreOffices.

Windowsi jaoks on LibreOffice’l ilmselgelt juba olemas kood, mis tagab selle täieliku funktsioneerimise Windowsil. Ülesanne on ainult panna seda ehitama kasutades MiniGW ristkomplileerimise tööriista Microsofti tööriista asemel. See ei ole tühine.

Intelist PowerPC MacOSX juhtum peaks olema kõige lihtsam.

Lõpuks: Jah, ma olen teadlik võimalikust litsentsi kokkusobimatusest LGPL and DRM-jõustavate jaotusmehhanismide vahel nagu iTunes App Store (ja võibolla ka Android Market). Aga minu arvates on sellised arutelud igavad. Ja võibolla Apache asi mõjutab seda kuidagi. Igatahes, mina teen seda häkkimisrõõmu pärast.

Mis on sinu hinnang Windowsi-spetsiifiliste bugide hulgale?

Võib-olla kümme protsenti?

Millisele küsimusele sa veel sooviksid vastata (koos vastusega)?

“Kas sa oled või oled kunagi olnud Kommunistliku Partei liige?”

Ei.

Suur tänu sinu vastuste ja panuse eest!

Jaga:

Intervjuu arendajaga : Markus Mohrhard

Posted on by

Kirjutab LibreOffice koodi, et puhata keerulistest matemaatlistest probleemidest?

Lugege miks ja kuidas Markus Mohrhard töötab LibreOffice kallal!

LibreOffice eksisteerib ainult sellepärast, et inimesed töötavad selle kallal, seega palun räägi meile natukene endast!

Ma olen kolmanda aasta matemaatikatudeng ja olen alati olnud huvitatud arvutiteadusest (see on isegi mu lisaaine). Ma olen alati huvitatud kõigest uuest matemaatikas, füüsikas ja arvutiteaduses ning püüan neist aladest õppida nii palju kui võimalik.

Milliste teiste tarkvaraprojektidega sa oled olnud seotud?

Ma olen töötanud ülikooli projekti kallal nüüdseks umbes aasta. Projekti sisuks on peamiselt mudeltransformatsioonide modelleerimine.

Kus sa elad ja õpid?

Ma elan Karlsruhes ja õpin Karlsruhe Tehnoloogiainstituudis (endise nimetusega Karsruhe Ülikool).

Millega sa tegeled kui sa ei tööta LibreOffice kallal?

Peamiselt õpin, aga vabal ajal tegelen spordiga või teen midagi koos sõpradega.

Ah, sport tähendab terveid inimesi projektis :)…seega, mis laadi spordiga sa tegeled?

Ma sörgin ja mängin jalgpalli. Aga ülikooli tõttu ei ole mul enam aega teha seda klubis, ainult koos sõpradega ja vabal ajal.

Millal sa enamasti projektiga tegeled?

Üldjuhul õhtuti ja öösel. Enamasti siis kui mul on mõni matemaatiline probleem, mis mu hulluks ajab ja mul on vaja mõnda aega millelegi muule mõelda.

Töötada LibreOffice koodi kallal, et lõõgastuda – võiks hullem olla :) Kas sul on eelistatud tekstiredaktor selle lõõgastava töö jaoks? Ja miks?

Notepad++, Vim ja Gedit. Oleneb sellest, mida ma teen. Notepad++ on minu eelistatud redaktor Windowsis ja mõnikord ma tunnen sellest Linuxis puudust. Ma arvan, et Linuxis arendamisel on valik vaid Emacsi ja Vim’i vahel ja ma lihtsalt eelistan Vim’i (isegi kui see mind vahel hulluks ajab). Ja Gedit meeldib mulle selle lihtsuse tõttu.

Kuidas sa kuulsid LibreOffice’st?

Ma jälgin ühte tehnikauudiste lehekülge ja nad kajastavad regulaarselt LibreOffice ja Document Foundationi uudiseid. Mulle meeldis LibreOffice taga olev iseseisev asutajate baas mis ei sunni arendajaid allkirjastama CLA’d (Contributor License Agreement).

Miks sa end selle projektiga sidusid?

Ma olen alati soovinud panustada avatud lähtekoodi projekti. Pärast seda kui avastasin Easy Hacks lehekülje jõudsin otsusele ja kogukond tegi arendusega tegelema hakkamise tõesti lihtsaks. Eriti Kohei aitas mind palju mõistmaks kalkulatsioonidega seotud koodi.

Mis oli sinu esimene panus LibreOffice’sse?

See oli ühe rea muutmine parandamaks õige lühitee näitamise probleemi. Ei midagi erilist, aga ma õppisin sealt palju LibreOffice struktuuri kohta. See oli kokkujooksmise bugi (fdo#37429) ning kõige häirivamate bugide nimekirjas. Niipea kui ma probleemi tuvastasin (mis võttis kaua aega), tuli teha vaid üks reamuudatus.

Milline oli sinu algne kogemus LibreOffice’sse panustades?

See oli hämmastav kui positiivselt tuumarendajad reageerivad uuele tulijale ja kui palju nad julgustavad edasi minema. Isegi kui ma automaatfiltri paiga kallal tööd alustades tegin mõningaid väga halbu disainiotsuseid aitasid nad mind iga kord mõnede vihjetega, kuidas ma saaksin oma koodi paremaks teha.

Mida sa peale seda oled teinud?

Ma olen kirjutanud natuke koodi et Calc toetaks üht automaatfilter lehe kohta ja vastavaid import ja eksport filtreid (siinkohal suur tänu Koheile abi eest). Peale seda olen ma parandanud mitmeid bugisid ja alustanud tööd selle kallal, et Calc toetaks piiramatut arvu lehekülgi, ning et parandada jõudlust teatud situatsioonides.

Mis on olnud sinu arvates sinu seni kõige olulisem panus LibreOffice’sse?

Minu jaoks see, et toetatakse üht automaatfiltrit lehe kohta, kuid teiste jaoks võib see olla mõni minu parandatud bugidest.

Kuidas see kasutajate jaoks asja paremaks teeb?

See oli kaua nõutud detail ja parendab veidi Exceliga ühilduvust. Sellest probleemist sai mööda, aga see oli ebamugav ja ma loodan, et sellest detailist saavad kasu paljud inimesed.

Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa kõige meelsamini näeksid paremana?

Oleks imeline kui rohkem inimesi aitaks KKK’ga ja aitaksid arendajatel leida bugisid palju varem. Ma tegin oma paigaga katki mõned vähemolulised asjad, kuid neid ei avastatud enne RC1-te (esimene versioonikandidaat) ja ma arvan, et meie kvaliteeti saaks parandada kui oleks enam inimesi, kes testiks öösel ehitatut või beetaehitisi.

Teed sa veel midagi huvitavat kui sa parasjagu ei häki?

Ma mängin malet ja tegelen regulaarselt spordiga. Aga ma olen alati avatud uutele asjadele ja valmis proovima midagi teistsugust. Mulle meeldiks rohkem reisida, aga kuni ma õpin ei ole see võimalik.

Suur tänu sinu vastuste ja aja eest!

Jaga: