Dokumendi Sihtasutuse 2012. aasta kokkuvõte

LibreOffice’i aastakokkuvõtesse oleme proovinud võtta kokku kõike seda, mida meie – liikmed, arendajad, vabatahtlikud, emakeelsed kommuunid ja toetajad – on 2012. aastal saavutanud. Tagasi vaadates on kõik olnud imeline.

Cumulative Number of LibreOffice New Code Committers

Projekti algusest, alates 2010 september, lisandunud häkkerid (ja nagu õigele vabavaraprojektile kohane, inimesi liitub ja lahkub pidevalt ning paljud neist on teinud vaid üks-kaks parandust).

Dokumendi Sihtasutus alustas 2012. aastat peamiselt vabatahtlikest koosneva häkkerite kommuuniga, kuhu kuulus 379 inimest. Terve aasta, kuust kuusse, on kommuuniliikmete arv järjekindlalt kasvanud ning nüüdseks on see arv uskumatu – 567 arendajat (320 neist olid aktiivsed viimased 12 kuud, mis tähendab, et LibreOffice on nüüdseks suuruselt kolmas avatud lähtekoodiga tarkvara projekt, Chrome´i ja Firefox´i järel). Loe edasi

Ajakirja Linux väljakuulutatud “Parim Kontoritarkvarapakett 2012” on LibreOffice

Järgmised ekraanisalvestised räägivad iseenda eest: LibreOffice on selgelt parim tasuta kontoritarkvara pakkett Linuxi keskkonnas, ületades kõiki teisi konkurente kuuekordse edumaaga. Samal ajal on LibreOffice Writer parim tekstitöötlustarkvara (jagades kohta OpenOffice’i Writer’iga loodetavasti viimast aastat, sest LO Writer on Linux’i distributsioonides de facto standard alates 2011 aastast).

Parim Kontoritarkvara pakett

Readers Choice Awards 2012 | Linux Journal

Parim Kontoritarkvara komponent

Readers Choice Awards 2012 | Linux Journal Bis

Sõltumatus, demokraatia ja meritokraatia tasuvad ennast ära (kui keegi selles pärast 10-t aastat korporatsiooni all töötamist veel kahtleb?)

LibreOffice München Hack-Fest

File:MucHackfest2012.png

Seoses järjest lähemale jõudva LibreOffice 4.0 versiooni väljaandmisega, käib arendus meeletu suure kiirusega ja tänamatult on see lükanud edasi teadaande ühelt hiljutiselt, kuid väga edukalt ürituselt – LibreOffice´i HackFest´ilt. Loomaks arusaama töö hulgast, siis oleme viimase kahe nädalaga teinud enam kui 1500 koodimuudatuse kinnitust, (mis on ühe tavapärase kuu norm) sealhulgas ka enneolematult palju pisivigade eemaldamisi, ning kaks nädalat on aega kinnituse veel teha. Seega, on olnud kiired ajad.

Osa sellest tööst sai tehtud enam kui 30 LibreOffice´i arendaja, kes täiendasid Müncheni Limux´i arendajate rühma, poolt. Limux’i arendajad olid ka meie lahketeks võõrustajateks. München on tulevikku vaatav organisatsioon, kus Linux on juurutatud enam kui 15 000 kasutaja arvutisse ning on pühendunud LibreOffice’i kasutusele võtmisele. Esmalt, suured tänud meie sõbralikele võõrustajatele, kes tagasid suurepärase kohtumispaiga, aitasid meid toita, tänu millele saime koodiga hiliste õhtutundideni tegeleda, ning koristasid hiljem meie poolt tekitatud segaduse. Teie panust hinnatakse väga kõrgelt!

It was also nice to meet a number of the Debian guys – who had a separate room for a parallel bug squashing party ( pisivigade jahtimise pidu) (some of whom took an interest in and did a little LibreOffice work too. We had over thirty participants for LibreOffice alone, with other new people we’d never met before showing up and getting involved over the weekend which was particularly encouraging.

Ühtlasi oli tore kohtuda mitmete Debian´i tegijatega, kes teises ruumis pidasid paralleelselt pisivigade jahtimispidu. Mõned neist leidsid oma ürituse kõrvalt aega ka LibreOffice´i vastu huvi tundmiseks ja otsustasid samuti oma panuse anda. Lisaks üle 30-le osalejale LibreOffice’ist kohtusime nädalavahetuse jooksul esmakordselt paljude uute inimestega, mis oli eriliselt innustav.

Mis me siis tehtud saime?

Nagu LibreOffice´i puhul ikka, tehtid ka seekord väga erinevaid edasiarendusi; tervet nimekirja tehtud parandustest saad lugeda vikist, järgnevalt olulisema punktid:

  • Miklos koos Michael Stahl suutsid uuendada suure portsu iganenud RTF-filtreid, suurendasid nende võimekust ja see peaks oluliselt parandama meie kopeerimise ja kleepimise käitumist MS Office’i kontoritarkvarast.
  • Robert, David, Bjoern ja Norbert (kaugühenduses) aitasid üles seada staging / gerrit testide lehekülje, aitamaks täiendada ja hallata meie gerrit’i seadet (mis aitab oluliselt kaastööd lihtsustada)
  • Kendy lõi kasutajaliidese stiilivalikutele väga ilusa live-eelvaate võimaluse
  • Rob Snelders ja Christine Koppelt tegid suuri edusamme Bug Submission Assistant’i edasiarendamisega, mille autoriks on Loic, kes lõi keskkonna lõppkasutajatele hõlpsalt kasutatava vigade teadaandmise süsteemi.
  • Michael Meeks töötas Java/LibreOffice’i kokkujooksmise juurpõhjuste kallal, mis põhjustab kriitilise Wolmux’i e-valitsuse pistikprogrammi probleeme. Täname siinkohal Andrew Haley’it RedHat’ist probleemi põhjuste eemaldamise eest (Java koodis).
  • Lionel ja David arendasid “Base’i” komponenti ja aitasid lahendada küsimusi ajaliselt pikas perspektiivis.
  • Thorsten töötas Android’ist Impress’i kaugjuhtimise täiustamisega
  • Markus tegi Calc’i tingimusliku formaatimise veelgi kaunimaks ja stabiilsemaks
  • Peter Baumgarten tegi valmis ilusa Playterm’i seansi (koos videoga tänu Cloph’ile), aitamaks inimestel LibreOffice’it ehitada ning luua Saksakeelseid kommentaaride tõlkeid
  • Christina Roßmanith töötas SVG impordi täiustamisega
  • Markus Maier tõlkis mõned Saksakeelsed koodikommentaarid ja aitas migreerida dialoogid uue kasutajaliidese paigutusse.
  • Italo Vignoli – inspireeris meid erineva imelise Itaalia köögiga.
  • Ja rohkemgi veel ( seda kõike on raske üles loetleda)
  • Oli suurepärane näha nii paljusid sõbralikke nägusid, tutvustada meeskonnale uusi inimesi, anda inimestele võimalus koodiga tutvuda, kohtuda vanade sõpradega ja olla enesekindlad selles suures ühtselt edasi viidavas progressis. Tuli välja, et kõikide inimeste samal ajal ühele kohale saamine oli parajalt problemaatiline – sellest hoolimata õnnestus pildile saada osa (üle 20 inimese) LibreOffice´i toetajatest, ühtlasi ka mõned Debian´i töötajad:

    Viimaks, kõik see poleks saanud sündida ilma inimesteta, kes meid võõrustasid ja meie tööd toetasid. Suured tänud neile, kes pakkusid rahalist ja logistilist abi meie üritusele, aga ka meie rahastajatele, kelle abil on Dokumendi Sihtasutusel võimalik arendajad kokku kutsuda ja üheskoos toodet edasi arendada.

    Limux Projekt: Võõrustamine ja kaasorganiseerimine, tänusõnad lähevad Jan-Marek Glogowski’le

    Tux

    Thorsten Heintke – Individuaalne toetus Reisistipendiumiteks

    Toidu ja söögiga toetas Credativ GmbH

    Logo

    Laupäevase pitsa tõi meile DBI Klarl & Schuler GmbH

    dbi

    LibreOffice töötab nüüd ka Rasperry Pi ‘l

    Vaba kontoritarkvara pakett töötab nüüdsest täismahus ka ühes kõigest krediitkaardi suuruses komplektses mini-arvutis, mida arendab Rasperry Pi Sihtasutus.

    Cambridge (UK) ja Berliin (Saksamaa), 17. detsember, 2012 – 17. detsembril 2012. aastal andsid Rasberry Pi Sihtasutus (http://www.raspberrypi.org/) ja Dokumendi Sihtasutus (http://www.documentfoundation.org/) Cambridge’is (UK) ja Berliinis (Saksamaa) teada LibreOffice´i täismahulise versiooni kättesaadavusest Rasberry Pi´le. Tegemist on krediitkaardi suuruse arvutiga, mis loodi suurema huvi tekitamise eesmärgil algsete arvutiteadmiste õpetamiseks koolides. Rasberry Pi on nagu pisike personaalarvuti – seda saab ühendada televiisoriga ja klaviatuuriga ning kasutada ka paljudeks teisteks toiminguteks, mida personaalarvutiga teha saab – näiteks arvutustabelite koostamiseks ja tekstitöötlustoiminguteks, aga ka mängimiseks.

    Loe edasi

    2013. aasta LibreOffice’i Konverentsi ettepanekud

    Vastavalt LibreOffice’i Konverentsi 2013 toimumiskoha võõrustamise üleskutsele, laekus Dokumendi Sihtasutusele kaks võimalikku võõrustajat LibreOffice Konverents 2013.-le ,tooduna tähestiku järjekorras:

    Dokumendi Sihtasutus tänab kõiki üleskutsele vastanuid nende toetuse eest! Peagi avatakse avalik hääletus LibreOffice Konverents 2013 toimumiskoha väljaselgitamiseks, kuid vahepeal kutsume kogukonda võõrustamiskutse saatnutega kontakteeruma. Võimalikele küsimustele on võimalik vastuseid küsida ja arutada meie maililistis.

    Äitäh kõigile ning kohtume juba 2013 aastal!

    LibreOffice Portable – mis see on ja kuidas seda kasutada?

    Tihtipeale võib juhtuda, et kiiresti on vaja mõni dokument või tabel üle vaadata ning vajadusel ehk ka mõned täiendused teha. Ehkki me elame nutiseadmete ajastul, ei pruugi need seadmed kuidagi hakkama saada mõne Microsoft Office’i failiga või jääb vajaka kasutusmugavusest suurte dokumentidega töötamisel. Siinkohal tuleb appi ikkagi täissuuruses arvuti, millel on loodetavasti olemas ka kontoritarkvara pakett. Mida teha aga siis, kui seda pole või ei sobi see meie failidega töötamiseks? Siis tuleb appi LibreOffice Portable.

    Mis see on?

    LibreOffice Portable on kõikide tavapäraste võimalustega kaasaskantav LibreOffice’i tasuta kontoritarkvara paketi versioon, mida saab kasutada igas Windows’iga varustatud arvutis.  Esindatud on nii tekstitöötlus- (Writer), tabelarvutus- (Calc), presenteerimis- (Impress), joonistus- (Draw) ja andmebaasi (Base) tarkvara, mis on pakitud kaasaskantava rakenduse kujule.

    Loe edasi

    LibreOffice’i uue 4.0 versiooni ettevalmistamiseks korraldab LibreOffice’i kogukond 6 päeva kestva Test-Maratoni

    7. detsembril kuulutas Dokumendi Sihtasutus Berliinis välja LibreOffice 4.0 versiooni Test-Maratoni. Kuue päeva jooksu, 14.-19. detsembrini, on võimalik kõikidel kasutajatel ja toetajatel üle terve maa testida esimest beetaversiooni peagi ilmuvast LibreOffice 4.0 versioonist.

    Lõplik LibreOffice´i 4.0 versioon antakse välja 2013. aasta veebruarikuus. Test-Maratoni varajane organiseerimine annab arendajatele võimaluse parandada võimalikult palju pisivigu enne proovi- ja lõppversioonide väljaandmist.

    Loe edasi

    Dokumendi Sihtasutus annab teada LibreOffice 3.5.4 versiooni avaldamisest

    5. detsembril 2012 teatas Dokumendi Sihtasutus Berliinis LibreOffice’i uue 3.5.4 Windows’i, Mac’i, ja Linux’i versioonide väljaandmisest. Uus kontoritarkvara pakett on arendatud sammukese stabiilsemaks ja kvaliteetsemaks iga kasutaja jaoks, kes LibreOffice’it nii personaalarvutiga kui ka igas suuruses organisatsioonides kasutab.

    LibreOffice 3.5.4 saabus paar nädalat pärast õnnestunud LiMux’i HackFest’i, kus rohkem kui 30 arendajat kogunesid LibreOffice’i koodi häkkimiseks ja uute võimaluste ning pakettidega töötamiseks. Ühe otsese tulemusena valmis see video: http://www.youtube.com/watch?v=2gIqOOajdYQ&hd=1 – autoriteks Peter Baumgarten ja Christian Lohmeier, kes näitavad, kui kerge on ise ehitada LibreOffice’it ja projektis kaasa lüüa.

    HackFest’i teised tulemused on nähtavad selles vikis: http://wiki.documentfoundation.org/Hackfest/Munich2012#Achievements.

    LibreOffice’i häkkerikommuun koguneb uuesti FOSDEM 2013 raames, fokuseeritud Arendajate-Toas (DevRoom) – http://wiki.documentfoundation.org/Marketing/Events/Fosdem2013 – pühendatud kõigile huvitatud häkkeritele, kes soovivad liituda kogukonnaga, arendamaks parimat tasuta tarkvarapaketti. Registreerimine lõpeb 23. detsembril 2012.

    LibreOffive’i kasutajad, vaba tarkvara toetajad ja kogukonna liikmed saavad Dokumendi Fondi toetada annetustega. On olemas spetsiaalne veebilehekülg, kus on erinevad annetuskanalid, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid – http://donate.libreoffice.org – aitamaks koguda raha LibreOffice’i 2013 aasta eelarveks.

    LibreOffice 3.5.4 on koheselt tasuta allalaetav siit: libreoffice.ee/laadi-alla. Eesti keele pakett ja Filosofti tasuta speller, tesaurus ja poolitaja on kättesaadavad samalt aadressilt.
    LibreOffice’ile annavad veelgi enam võimalusi laiendused, mis on kättesaadavad siit: http://extensions.libreoffice.org/extension-center.

    LibreOffice 3.5.4 versiooni muudatustelogid (inglisekeelsed) on kättesaadavad siit: http://download.documentfoundation.org/libreoffice/src/bugfixes-libreoffice-3-6-4-release-3.6.4.1.log (parandatud 3.6.4.1) andhttp://download.documentfoundation.org/libreoffice/src/bugfixes-tag-libreoffice-3.6.4.3-release-3.6.4.3.log (parandatud 3.6.4.3).

     

    LibreOffice’i arendaja intervjuu: Kohei Yoshida

    Kohei Yoshida on LibreOffice’i projektis teada-tuntud inimene. Paljudele on ta üheks tuumarendajate grupi liikmeks, kes on pühendunud stabiilsele arenemisele ja projekti koodi parandamisele. Samuti on tema õlgadele asetatud ühena liidritest Calc’i arendamine. Kohei leidis oma tihedast graafikust meie intervjuu jaoks aega ning nii on meil võimalus selle mehega ja tema suhtest LibreOffice’iga lähemalt tutvuda.

    LibreOffice eksisteerib ainult tänu sellega töötavatele inimestele; seega palun räägi endast natuke lähemalt.

    Minu nimi on Kohei Yoshida, jaapanlane kes praegu elab Põhja-Carolina’s Raleigh’is. Töötasin kunagi keskkonnateaduse valdkonnas, kuid vahetasin selle eluala oma tõelise kire ja kinnismõtete vastu tarkvara-arenduse valdkonnas. Olen selle vahetuse üle väga õnnelik, sest nüüd on mul võimalik oma sundmõtteid õigustada ja saada selle eest ka tasustatud.

    Milliste teiste tarkvaraprojektidega Sa veel seotud oled?

    Peale LibreOffice’i? Ega tegelikult eriti ei olegi. Mõistagi, vanadel aegadel olin seotud OpenOffice.org projektiga, aga see on ka kõik.

    Kunagi töötasin umbes aasta aega SlickEdit’i arendajate meeskonnas, veel enne kui ühinesin Novell’iga OpenOffice’iga täistööajaga tööks.

    Kus sa elad (ja/või õpid)?

    Raleigh, Põhja-Carolina.

    Millega vabal ajal tegeled?

    Kilde siit-sealt erinevatest tegevustest, nagu näiteks oma poja Taekwondo trenni saatmine, TV-st peamiselt uudiste ja dokumentaalide vaatamine maailma värskete arengutega kursis olemiseks, trenn hea vormi hoidmiseks… ja muid selliseid asju.

    Millal sa LibreOffice’iga tavaliselt töötad?

    Väga lihtne. Tegemist on täistöökohaga, täpselt nagu kõik inimesed käivad tööl. Samas panustan ma ka päris palju omaenda aega, tavaliselt mõne väiksema projekti edendamiseks, mis ei kuulu otseselt minu kui töötaja töökohustuste hulka.

    Millist tekstitöötlejat sa eelistad ja miks?

    Erinevalt teistest paljudest arendajatest, kes kasutavad emacs’i või vim’i, eelistan mina SlickEdit’i. See on täiesti korralik kommertsrakendus, kus on sisse-ehitatud sümbolite andmebaas LibreOffice’i laadse projektiga sobivas mahus. Samuti leiab sealt kõikvõimalikke kasulikke funktsioone, mis hoiavad mu aega ja mugavust kõvasti kokku. Fakt, et ma ka ise antud tarkvara arendamisega kokku puutusin, ilmselt andis esimese tõuke ja siin ma sellega olen.

    Kuidas sa LibreOffice’ist kuulsid?

    Noh, on raske olla sellest mitte kuulnud, kuna olen projektiga olnud seotud alates selle sünnist.

    Miks sa projektiga ühinesid?

    Sattusin siia tänu mu tööandjale, SUSE’ile.

    Milline oli sinu esmane koostöö kogemus LibreOffice’iga?

    Veelkord, sedalaadi küsimustele ei saa ma päris üheselt vastata, sest olen projektis kaasa löönud esimest päevast. Aga ma pean märkimist väärivaks seda, et meie uus git-il põhinev repositoorium on minu tööd 100 korda kergemaks teinud kui vana süsteemiga, mis polnud tegelikkuses muud kui vaid käsitsi meisterdatud pakettide haldus-süsteem, mis oli cvs/subversion/mercurial repode ümber mähitud. Kui sulle on tuttavlik Go-oo projekt, siis täpselt sellest ma räägingi.

    Nüüd, kui ma vaatan Go-oo projekti süsteemile tagasi, oli tegemist kohutavalt ebaefektiivse ja mitte just parima loovust toetava keskkonnaga. Tol ajal ma küll nii otseselt ei mõelnud, aga nüüd küll. Meil oli ka alustava LibreOffice’i projekti süsteemi juures mitmeid tahumata nurki. Hea uudis, mis mind rõõmsaks teeb, on muidugi see, et oleme saanud vahepeal süsteemi edasi arendada ja suurem osa veidrustest on nüüd parandatud.

    Mida sa selle aja jooksul teinud oled?

    Olen alates projekti algusest teinud mitmeid asju. Sõltuvalt oma töö iseloomust, tegelen ma mitmete Calc’i arendustega ja minu jaoks on raske koostada individuaalset saavutuste nimekirja. Üldiselt, asjad mida olen teinud saab kategoriseerida järgmiselt:

    1. koodipuhastus
    2. uued funktsioonid ja täiustused
    3. tuuma restruktureerimine parema hoolduse/suutlikkuse/mälujälje parandamiseks

    Viimasel ajal fokuseerin oma tegevust peamiselt jõudluse täiustamisele ja tuuma restruktureerimisele, et muuta koodi lahtisemaks, paremini hooldatavaks ja üldiselt paremini toimivaks. Need muutused ei jõua kasutajani küll visuaalselt, kuid on minu arvates sama olulised kui nähtavad funktsioonid.

    Olen töötanud ka koodi väljaviimisega välistesse projektidesse, mida hallatakse väljaspool LibreOffice’it. Mdds ja orcus projektid on selliste pingutuste headeks näideteks.

    Millist omapoolset panust LibreOffice’ile siiani sa ise kõige tähtsamaks pead?

    Edasiarendused Pivot-tabeli mootorisse, mis on nüüd 3.6 versioonis väga heas vormis, ja loendamatult palju üksuste testimise koodi alates projekti käivitamisest.

    Kuidas see kasutajaid mõjutab?

    Loodetavasti peavad kasutajad Pivot-tabeleid kasutades vähem erinevate asjade taga ootama. Lisaks, meie üksus-testide raamistiku suutlikkus aina suuremat osa koodist automaatselt testida tähendab väiksemat võimalust tagasilangusteks. Kahjuks pole meie testide raamistiku poolt kaetav ala piisav ja me peaksime endiselt usinalt testide koodi kirjutama erinevate pisivigade ennetamiseks. Aga asjad arenevad ja loodetavasti kasvab üksus-testide arv ja ulatus koos uute versioonide ja koodimuutustega.

    Milline on sinu tulevikuvisioon ja/või mida sa sooviksid paremaks teha?

    Minu visiooniks projektis on muuta kood rohkem modulaarsemaks – viies rohkem koodi mdds’i, orcus’i vms vähendamaks koodi hooldust. Lisaks tuleb tõsta üksus-testide ulatust väljalasete koodi kvaliteedi tõstmiseks. Ja loomulikult, ma ei saa unustada ka Calc’i kiiruse tõstmist kõigis valdkondades. Aga selle saavutamiseks tuleb meil teha väga mitmeid muutusi paljudes erinevates kohtades.

    Samuti sooviksin ühel päeval korralikult jännata ja aru saada joonistuskihi koodist. Praegu tean ma väga vähe, minimaalselt, et hakkama saada. Jätkates Calc’i joonistuskihi koodi, mis põhineb suures osas ühisele joonistuskihi koodile kõikide rakenduste vahel, suuremahulise restruktureerimise ja arhitektuuri taasehistamisega ei ole ühel päeval selline teadmiste tase enam piisav. Ühel hetkel võiks seda olukorda muuta.

    Tabeli kood veel üks elajas, mille kohta meil korralik teadmine puudub. Mitmeid meist, kaasa arvatud mina, oleme seda koodi uurinud, aga see tundub ikkagi kuidagi “võõras”. Oleks tore seda muuta.

    Lisaks, me peame tõsiselt ette võtma ods ja xlsx impordi kehva jõudluse. See on lahendamiseks keeruline ülesanne, ja kuigi mul on mõned ideed laadimise kiirendamiseks, on tegemist pigem ikkagi pika-ajalise muudatusega kui homme juhtuva asjaga. Mul on mõned prototüüpmõtted orcus’es, aga väljakutse seisneb nende ideede materjaliseerimises, et need LibreOffice’is korralikult toimiksid. See ei saa kerge olema, ent ükspäev peab selle asjaga tegelema.

    Viimaks, ma tõesti sooviksin restruktureerida Calc’i tuumakesta hoidlat, et saada kasu uuematest CPU vektoriaalsest toest, kasutada ära GPU-d või isegi lubada mõne superarvuti klastri lisamist arvutusfunktsioonide massiivseks kiiruse tõstmiseks. Selle saavutamine saab peamiseks arhitektuurseks väljakutseks, aga see saab ka väga huvitav olema.

    Millist nõu sa annaksid uutele LibreOffice’i arendajatele, kes teevad oma esimesi parandusi/täiendusi?

    Tee omale täpselt selgeks, mida sa soovid selle projektiga saavutada ja, kui võimalik, proovi püsida ühel kindlal alal ning anna minna.

    Kas sa tegeled veel millegi põnevaga peale häkkimise?

    Tegelikult mitte eriti. Üldiselt kipun ma kulutama palju aega uusimate puhta energiaga arenduse uurimusega. Kahju, et mul ei ole võimalik selles vallas ise midagi eriti teha ja ma saan ainult õppida, milliseid hämmastavaid asju on teised inimesed selles valdkonnas teinud. Usun, et meil on globaalse suurusega energiakriis, ja ma tõesti olen selle väga raske küsimusega tegelejatele tänulik. Samal ajal tegelen ma ka ise rakenduste efektiivsuse suurendamisega – rakendus täidab ülesandeid kiiremini, kulutades vähem CPU võimsust ja hoides sellega kokku nii elektrienergiat kui ka üleliigse soojuse teket.

    Suur tänu aja ja vastuste eest! Ootame põnevusega uusi koodiridu meie lemmikkusse kontoritarkvara paketti!

    Avalik kiri Freiburgi linnale

    Järgnev avalik kiri on saadetud Freiburgi linnale Dokumendi Sihtasutuse poolt, mis on seisukohavõtt Freiburgi IT-strateegiale diskussioonis. Kiri on oma originaalkeeles (saksa) ja –formaadis kättesaadav siit: http://wiki.documentfoundation.org/File:OffenerBriefFreiburg.pdf

    Samal ajal on Dokumendi Sihtasutus liitunud ka Open Source Business Alliance’i avatud kirjaga, mis on nähtav siit: http://www.osb-alliance.de/fileadmin/Themen_News/121116_B_Stadt_Freiburg.pdf

    Austatud daamid ja härrad,

    Meile kui LibreOffice’i halduritele on kahetsusväärne Freiburgi linna erakordne otsus liikuda tagasi patenteeritud, suletud tarkvara juurde ning samas eemalduda avatud Avatud Dokumendi (OpenDocument)formaadist. Otsuse aluseks olev raport sisaldab mitmeid küsitavaid väiteid.

    Meile teadaolevalt ei ole raporti tegemisel konsulteeritud ühegi vaba ja avatud tarkvara eksperdiga. LibreOffice’i projekt on arendajate kogukonda tugevdanud, tehes seda läbi majanduslikel põhimõtetel loodud sõltumatu LibreOffice’i projektiga, kus arendajate hulk on märkimisväärselt tõusnud. [1]

    Dokumendi Sihtasutus on Berliini tsiviilseadustel põhinev ja seal asuv mittetulundusorganisatsioon, mis kindlustab jätkuva arengu ja abi, sõltumata erinevate indiviidide majanduslikest huvidest. See on võimaldanud paljudel ülemaailmsetel ettevõtetel, nagu Intel, Google, Red Hat ja SUSE, LibreOffice’i projekti toetada. Toetajate hulka toovad järjest enam täiendust saksa keelt kõnelevad ettevõtted, kes suudavad anda eksperthinnanguid ja nõuandeid nii migreerimise, tarkvara arenduse kui ka professionaalse tehnilist toe alastel küsimustel, mis on loonud töökohti ka Saksamaale. Raportis välja toodud puudus, et vaba tarkvara professionaalne tehniline tugi ei ole garanteeritud, on seega sisuliselt eksitav.

    Meie arusaama kohaselt on tegemist kalli projektiga, sest uuemate Microsoft’i toodete migreerimine ja inimeste koolitamine antud tarkvara kasutamiseks ja uue kasutajaliidesega töötamiseks on vaja teha kalleid tehnilisi adaptsioone.

    Vaba tarkvara migreerimine ei ole kõigest katsetamata teooria, nagu näitab München’i linna projekt, mis suutis saavutada läbi professionaalse migreerimise enda tasuvuse ka keskmise aja jooksul. Lisaks on migreerimisprojektid pooleli nii Kopenhaagen’i linna haiglates, Umbria regioonis, Milan’i ja Bolzano provintsides, Las Palmas’es (Hispaania), Limerick’is (Irimaa) ja Largo (Florida) linnas. Hiljuti korraldatud LibreOffice’i konverents, milles osales üle 200 esineja 30.-st riigist, ja mille korraldamist toetasid nii (Saksamaa) Majandus- kui ka Siseministeerium, kes mõistavad samuti vaba tarkvara ja avatud dokumendi formaadi edaspidise tutvustamise ja arengu panustamist.

    Suur osa vaba tarkvaraga ette tulevaid probleeme on võimalik lahendada meie praktiliste kogemustega. Tuletame meelde, et ühe ettevõtte patenteeritud tarkvara migreerimiseks tehtavad kulutused koos litsentside ostmisega lähevad sisuliselt ainult ühe firma kätte, samas kui vaba tarkvarasse investeerides liigub raha olemasolevasse kohalike ettevõtete ökosüsteemi, mis suudavad migreerimisel pakkuda professionaalset nõustamist.

    Lisaks tähendab patenteeritud tarkvara kasutuselevõtt suuremahuliste ülesannete täitmist – migreerimiseks on vaja tohutuid inim-, finants- ja ajaressursse, mis ei ole ühegi poole huvides, eriti seejuures maksumaksja huvides.

    Freiburgi linna otsus võtta kasutusele patenteeritud tarkvara, on meie seisukohast ekslik. Sellega kaotab linn oma tarkvaralise vabaduse ja sõltumatuse. Samaväärse investeeringu tegemine vabavaralise tarkvara kasutusele võtmiseks kataks igal juhul kõikvõimalike ettetulevate probleemide lahendamise.

    Dokumendi Sihtasutus on mittetulundusfond, ja me oleme rõõmuga valmis vastama igasugustele tehnilistele küsimustele, mis on seotud LibreOffice’i kontoripaketiga või avatud dokumendi formaadiga.

    Florian Effenberger
    Juhatuse esimees
    Dokumendi Sihtasutus

    Thorsten Behrens
    Juhatuse aseesimees
    Dokumendi Sihtasutus

    [1] http://conference.libreoffice.org/talks/content/sessions/003/files/berlin-achievements.pdf