Täna intervjueerime kahte suurepärast naisterahvast: Helen Ushakova’t ja Sophie Gautier’it, vastavalt venekeelsest ja prantsusekeelsest kogukondadest.
Helen: Minu nimi on Elena Ushakova, tuntud ka kui Helen Russian (helenrussian, helen_russian). Olen 36 aastane. Töötan täistöökohal korporatiivsete veebirakenduste programmeerijana.
30. jaanuar 2013 Berliin – Dokumendi Sihtasutus annab teada uue LibreOffice 3.6.5 Windows’i, MacOS’i ja Linux’i versioonide avaldamisest.
Antud versioon on viimane LibreOffice’i 3.6 perekonnast, mis avaldatakse enne järgmist 4.0 põhiversiooni saabumist. LibreOffice 3.6.5 on veel üks samm edasi LibreOffice’i üldise kvaliteedi ja stabiilsuse parandamise suunas, mis teeb vaba tarkvara kasutuselevõtu veelgi lihtsamaks.
LibreOffice 3.6.5 avaldatakse paar päeva enne Brüsselis, Belgias 3. veebruaril toimuvat FOSDEM 2013 konverentsi. Sinna kogunevad Dokumendi Sihtasutuse arendajate kogukonna liikmed, mis on nende jaoks juba kolmas kord peale LibreOffice’i projekti algust . LibreOffice’i esindus konverentsil asub majas K ning Arendajate Toas (DevRoom https://fosdem.org/2013/schedule/track/libreoffice/) majas H – kus toimuvad mitmed jutuajamised erinevate lähtekoodi häkkide teemadel – pühapäeval alates 09.30-st (H.2213).
Lisaks, pühapäeval kell 15.00 räägib Michael Meeks teemal “LibreOffice: hiiglasliku koodibaasi puhastamine ja re-faktoreerimine (või miks selle uuesti kirjutamine veelgi hullem oleks)”. Ettekanne toimub Janson’i ruumis (https://fosdem.org/2013/schedule/event/challenges_libreoffice/).
LibreOffice’i kasutajad, vaba tarkvara toetajad ja kogukonna liikmed saavad Dokumendi Fondi toetada annetustega. On olemas spetsiaalne veebilehekülg, kus on erinevad annetuskanalid, sealhulgas PayPal ja krediitkaardid – http://donate.libreoffice.org– aitamaks koguda raha LibreOffice’i infrastruktuuri ülalpidamiseks.
LibreOffice 3.6.5 on koheselt tasuta allalaetav siit: libreoffice.ee/laadi-alla. Eesti keele pakett ja Filosofti tasuta speller, tesaurus ja poolitaja on kättesaadavad samalt aadressilt.
LibreOffice’ile annavad veelgi enam võimalusi erinevad laiendused, mis on kättesaadavad siit:http://extensions.libreoffice.org/extension-center.
LibreOffice 3.6.5 versiooni muudatustelogid (inglisekeelsed) on kättesaadavad siit: https://wiki.documentfoundation.org/Releases/3.6.5/RC2 (parandatud 3.6.5).
LibreOffice Templates ehk eesti keeles LibreOffice’i Mallid annavad sulle võimaluse iga igapäevaselt loodavaid dokumente hallata. Kuid ka teistele pakub mallide kasutamine kindlasti eelised. Nimelt on mallid mõeldud kõikvõimalike eel-vormistatud dokumentide loomiseks ning LibreOffice pakub selleks sisse-ehitatud mallihalduse süsteemi. Tutvume sellega lähemalt.
Mall on eelvormindatud ja/või disainitud kirja-, blanketi-, kutse-, avalduse- jmt vorm. Ehk mall võib olla mistahes eeltäidetud vorm, mida on võimalik korduvalt kasutada. Täidetud vorm tuleb lihtsalt sobiva dokumendina salvestada ja mall jääb ootama järgmist kasutamiskorda.
Ehkki LibreOffice’i kontoritarkvara pakett katab suurepäraselt igapäevase dokumenditöötluse ja kontoritöö vajadused, võib teinekord teatud lisavõimalustest siiski vajaka jääda. Olgu tegemist mõne vajaliku funktsionaalsuse puudusega või erinevate lühivõimaluste valikud, mis su elu lihtsamaks võiks teha. Abi võib leida LibreOffice Extensions’itest, mis just selliseid lisavõimalusi pakuvad. Milliseid laiendusi LibreOffice’ile saada on ning kuidas need toimivad, sellest täna lähemalt räägimegi.
LibreOffice Extensions ehk LibreOffice’i Laiendused on pisikesed programmid, mis suurendavad sinu LibreOffice’i kontoritarkvara funktsionaalsust. Olgu selleks siis keeleline abi või erinevad teksti-, tabeli-, presenteerimis-, andmebaasi- või arvutustööriistad, mis sinu vajadustele ja soovidele vastavad.
2012. aastal häkkis LibreOffice’i koodi umbes 320 arendajat, peamiselt vabatahtlikena ja vähesed neist firmade palgatöölistena (näiteks SUSE, RedHat ja Canonical). Sinna hulka kuulub ka mitmeid väiksemaid organisatsioone (näiteks Lanedo, esindatud ka Konsultatsiooninõukogus (Advisory Board)) ja kes ehitavad oma ärimudeli LibreOffice’i koodi arendusega seotud teenuste pakkumisele.
Individuaalsete koodimuudatuste kinnituste (commit) graafikul on välja joonistunud nn “pika saba” (vaata täpsemalt inglisekeelsest Wikist “long tail“) tunnused.* Ringdiagrammil on välja toodud enima parandusi (üle saja paranduse) teinud 33 häkkerit: nende seas 16 vabatahtlikku ja 17 palgatud arendajat (11 Suse’ist, 5 RedHat’ist ja 1 Canonical’ist). Dokumendi Sihtasutus ei ole ühtegi vabatahtlikku palganud, sest nii on võimalik asju läbipaistvalt ja ausalt ajada.
Kui sa ei ole “pika saba” olemusega ja selle tähtsusega kursis, eriti mis puudutab tasuta tarkvara projekte, võib huvitava materjalina ära kuluda Clay Shirky TED-konverentsil tehtud kõne:
Clay Shirky essee “Power Laws, Weblogs and Inequality” inspireeris ka Chris Anderson’i oma “pika saba” töödeks (artikkel, raamat ja blogi). Lisaks on essee kujul tegemist väga huvitava lugemisega.
Eesti keeles on antud teemat samuti mitmes artiklis puudutatud, sealhulgas:
* “Long tail” ehk “pikk saba” mõiste tähistab siinkohal eelkõige mitmekesisust. Kui üldine, kõige enam levinud ärimudel toimib põhimõttel “võimalikult suur partii võimalikult odavalt toota ja maha müüa” (seda väljendab edukalt graafiku vasakpoolne, kõrgustesse pürgiv osa), siis pika saba põhimõte väljendab “võimalikult odavalt väga individuaalsed tooted erinevatele inimestele” ärimudelit. Ehk antud kontekstis on LibreOffice’it arendanud väga paljud inimesed, vastavalt oma oskustele ja võimalustele. Nende suur hulk, ja igaühe panus vastavalt oma oskustele, annab tarkvara arendamiseks vajaliku baasi.
Olivier Hallot on Brasiilia blogis avaldanud väga informatiivse postituse LibreOffice’i arendusest Brasiilias. Toome selle ka Eesti lugejateni:
Mida me 2012. aastal tegime?
Brasiilia arendajate liidu 2012. aasta ülevaade
Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata – 2012. aastal suutsime moodustada vabatahtlike arendajate grupi, kes huvitusid koodiga töötamisest, selle vajalikul määral ümberprogrammeerimisest ja pisivigade eemaldamisest. Täna on antud grupp valmis uuteks väljakutseteks kodeerimisel ja L3 kasutajatoe pakkumiseks.
Ehkki meie grupp oli hajutatud ja puudusid kindlad ajalised limiiid, suutsime ennast koguda tänu intensiivsele koolitusele LibreOffice arendusüritusel FISL (International Forum of Open Source – Ülemaailne vaba tarkvara foorum). Lisaks inimeste kogunemisele ja näost-näkku suhtlemisele, oli meil seal võimalik näidata, et LibreOffice’i programmeerimine ei ole mitte ainult üksikute fanaatikute pärsumaa, vaid on jõukohane iga tasemega programmeerijale. Novembri lõpus kogunesime uuesti juba meie esimesel SOLISC’i Hack-Day sündmusel.
Samuti toimusid aasta lõpus ka meie korraldatud pisivigade-püüdmise sessioon ja –maraton, valmistamaks ette neljandat LibreOffice’i versiooni (ilmub 2013. aasta veebruaris). Siiski, meie kogukond peab kvaliteedikontrolli osas kiiremini arenema – testimiseks kasutatakse Mozilla tarkvara ning meil on vaja vabatahtlikke Brasiilia pakettide testimiseks antud projektis.
Aasta jooksul oleme pidevalt kontrollinud ja värksendanud oma tõlget. Seda nii uute tarkvara võimaluste kui ka kõikide uuenduste ja olemasolevate tõlkesoovitustuega kogukonnalt. Tänaseks hoiab Brasiilia teinud suurima arvu LibreOffice’i allalaadimisi – alates 25. jaanuarist 2011 üle 2,5 miljoni allalaadimise (arvestud on kõiki versioone). Hinnates allalaadimiste arvu, on Brasiilias järelikult üks suurimatest, kui mitte kõige suurem LibreOffice’i kasutajate kogukond. Arvestades seda trendi, oleme oma allalaadimise serverite hulka tõstnud viielt kaheksale.
Tänu tähelepanuväärsele tiimitööle on meie õigekeele kontrollija VERO saanud lisaks Python’i grammatikakontrollija (mis baseerub LightProof’il). Kogu tiim töötab grammatikareeglite (ja erandite) üleskirjutamisega ning oleme juba praegu suutnud luua väga huvitava dokumendi kõige levinumatest õigekirjavigadest – lausa kohustuslik neile, kes soovivad oma Portugali keelt arendada.
2012. aastal jõudsime 300 paketini (alates 2011 aastast, 200 neist tegime 2012), valmis sai õigekirjakontrollija, lisasime kolm uut serverit ja tõlkisime või parandasime rohkem kui 5000 sõna. Need tulemused teevad meile au ja annavad põhjust tähistamiseks.
LibreOffice’i aastakokkuvõtesse oleme proovinud võtta kokku kõike seda, mida meie – liikmed, arendajad, vabatahtlikud, emakeelsed kommuunid ja toetajad – on 2012. aastal saavutanud. Tagasi vaadates on kõik olnud imeline.
Projekti algusest, alates 2010 september, lisandunud häkkerid (ja nagu õigele vabavaraprojektile kohane, inimesi liitub ja lahkub pidevalt ning paljud neist on teinud vaid üks-kaks parandust).
Dokumendi Sihtasutus alustas 2012. aastat peamiselt vabatahtlikest koosneva häkkerite kommuuniga, kuhu kuulus 379 inimest. Terve aasta, kuust kuusse, on kommuuniliikmete arv järjekindlalt kasvanud ning nüüdseks on see arv uskumatu – 567 arendajat (320 neist olid aktiivsed viimased 12 kuud, mis tähendab, et LibreOffice on nüüdseks suuruselt kolmas avatud lähtekoodiga tarkvara projekt, Chrome´i ja Firefox´i järel). Loe edasi
Järgmised ekraanisalvestised räägivad iseenda eest: LibreOffice on selgelt parim tasuta kontoritarkvara pakkett Linuxi keskkonnas, ületades kõiki teisi konkurente kuuekordse edumaaga. Samal ajal on LibreOffice Writer parim tekstitöötlustarkvara (jagades kohta OpenOffice’i Writer’iga loodetavasti viimast aastat, sest LO Writer on Linux’i distributsioonides de facto standard alates 2011 aastast).
Parim Kontoritarkvara pakett
Parim Kontoritarkvara komponent
Sõltumatus, demokraatia ja meritokraatia tasuvad ennast ära (kui keegi selles pärast 10-t aastat korporatsiooni all töötamist veel kahtleb?)
Seoses järjest lähemale jõudva LibreOffice 4.0 versiooni väljaandmisega, käib arendus meeletu suure kiirusega ja tänamatult on see lükanud edasi teadaande ühelt hiljutiselt, kuid väga edukalt ürituselt – LibreOffice´i HackFest´ilt. Loomaks arusaama töö hulgast, siis oleme viimase kahe nädalaga teinud enam kui 1500 koodimuudatuse kinnitust, (mis on ühe tavapärase kuu norm) sealhulgas ka enneolematult palju pisivigade eemaldamisi, ning kaks nädalat on aega kinnituse veel teha. Seega, on olnud kiired ajad.
Osa sellest tööst sai tehtud enam kui 30 LibreOffice´i arendaja, kes täiendasid Müncheni Limux´i arendajate rühma, poolt. Limux’i arendajad olid ka meie lahketeks võõrustajateks. München on tulevikku vaatav organisatsioon, kus Linux on juurutatud enam kui 15 000 kasutaja arvutisse ning on pühendunud LibreOffice’i kasutusele võtmisele. Esmalt, suured tänud meie sõbralikele võõrustajatele, kes tagasid suurepärase kohtumispaiga, aitasid meid toita, tänu millele saime koodiga hiliste õhtutundideni tegeleda, ning koristasid hiljem meie poolt tekitatud segaduse. Teie panust hinnatakse väga kõrgelt!
It was also nice to meet a number of the Debian guys – who had a separate room for a parallel bug squashing party ( pisivigade jahtimise pidu) (some of whom took an interest in and did a little LibreOffice work too. We had over thirty participants for LibreOffice alone, with other new people we’d never met before showing up and getting involved over the weekend which was particularly encouraging.
Ühtlasi oli tore kohtuda mitmete Debian´i tegijatega, kes teises ruumis pidasid paralleelselt pisivigade jahtimispidu. Mõned neist leidsid oma ürituse kõrvalt aega ka LibreOffice´i vastu huvi tundmiseks ja otsustasid samuti oma panuse anda. Lisaks üle 30-le osalejale LibreOffice’ist kohtusime nädalavahetuse jooksul esmakordselt paljude uute inimestega, mis oli eriliselt innustav.
Nagu LibreOffice´i puhul ikka, tehtid ka seekord väga erinevaid edasiarendusi; tervet nimekirja tehtud parandustest saad lugeda vikist, järgnevalt olulisema punktid:
Oli suurepärane näha nii paljusid sõbralikke nägusid, tutvustada meeskonnale uusi inimesi, anda inimestele võimalus koodiga tutvuda, kohtuda vanade sõpradega ja olla enesekindlad selles suures ühtselt edasi viidavas progressis. Tuli välja, et kõikide inimeste samal ajal ühele kohale saamine oli parajalt problemaatiline – sellest hoolimata õnnestus pildile saada osa (üle 20 inimese) LibreOffice´i toetajatest, ühtlasi ka mõned Debian´i töötajad:
Viimaks, kõik see poleks saanud sündida ilma inimesteta, kes meid võõrustasid ja meie tööd toetasid. Suured tänud neile, kes pakkusid rahalist ja logistilist abi meie üritusele, aga ka meie rahastajatele, kelle abil on Dokumendi Sihtasutusel võimalik arendajad kokku kutsuda ja üheskoos toodet edasi arendada.
Limux Projekt: Võõrustamine ja kaasorganiseerimine, tänusõnad lähevad Jan-Marek Glogowski’le
Thorsten Heintke – Individuaalne toetus Reisistipendiumiteks
Toidu ja söögiga toetas Credativ GmbH
Laupäevase pitsa tõi meile DBI Klarl & Schuler GmbH
Vaba kontoritarkvara pakett töötab nüüdsest täismahus ka ühes kõigest krediitkaardi suuruses komplektses mini-arvutis, mida arendab Rasperry Pi Sihtasutus.
Cambridge (UK) ja Berliin (Saksamaa), 17. detsember, 2012 – 17. detsembril 2012. aastal andsid Rasberry Pi Sihtasutus (http://www.raspberrypi.org/) ja Dokumendi Sihtasutus (http://www.documentfoundation.org/) Cambridge’is (UK) ja Berliinis (Saksamaa) teada LibreOffice´i täismahulise versiooni kättesaadavusest Rasberry Pi´le. Tegemist on krediitkaardi suuruse arvutiga, mis loodi suurema huvi tekitamise eesmärgil algsete arvutiteadmiste õpetamiseks koolides. Rasberry Pi on nagu pisike personaalarvuti – seda saab ühendada televiisoriga ja klaviatuuriga ning kasutada ka paljudeks teisteks toiminguteks, mida personaalarvutiga teha saab – näiteks arvutustabelite koostamiseks ja tekstitöötlustoiminguteks, aga ka mängimiseks.
